Luminori peaökonomist Lenno Uusküla rääkis “Vikerhommikus”, et üha madalam sündimus toob kaasa mitmeid majanduslikke probleeme. Tema hinnangul tuleks sõjahirmu rõhutava retoorika asemel selgitada, et otsest ohtu Eestile ei ole.
Novembris sündis Eestis 721 last. Kokku on sel aastal 11 kuuga sündinud 8442 last.
Uusküla märkis, et kuigi arutelu majandustsüklite üle on oluline, jääb see sündimusküsimuste kõrval teisejärguliseks.
Ökonomist tõi esimesena välja pensionisüsteemi kokkuvarisemise.
“Küsimus ongi töötavate inimeste ja pensionil olevate inimeste arvu suhtes. Kui see alaneb, siis ei ole lihtsalt inimesi, kes tööd teeksid, et seda pensioni maksta, ja meie pensionisüsteem on selle peale üles ehitatud olnud. Töötavad inimesed oma palgast maksavad pensionäridele selle pensioni välja. Kui on kolmandiku võrra vähem lapsi, seega kolmandiku võrra vähem töötajaid, siis ka pension on sisuliselt kolmandiku võrra väiksem,” rääkis Uusküla.
Uusküla hoiatas, et inimeste suunamine vaid raha kogumisele ei ole lahendus. “Kui sa ütled kõigepealt, et te peate koguma raha selleks, et elada vanas põlves, siis sellel hetkel inimesed hakkavad raha koguma, mitte ei saa lapsi,” nentis ta.
“Ega see säästmine ei ole lahendus, vähemalt mitte globaalses pildis,” lisas ta. “Sellepärast et kui noori ei ole, siis nii või teisiti need asjad, mis me kogunud oleme, ei ole suurt midagi väärt. Ei ole ka korterid – kui igal eestlasel peaks olema teine korter pensionipõlve jaoks, aga elatakse kahekesi, siis on kolm korterit neljast tühjad.”
Samuti läheb vähese sündimuse tõttu paigast ära tervishoiusüsteem.
“Meie praegune tervishoiusüsteem on palgarahaga seotud, mitte rikkusega ega sissetulekutega seotud. Ettevõtjatulu ei lähe ühiskonnas arvesse siis, kui tervishoidu rahastada – me oleme ära kitsendanud selle ja tervishoiu rahastamise enda jaoks keerulisemaks teinud,” sõnas Uusküla.
Suureks probleemiks peab Uusküla pikaajalist hooldust, mis on jäänud tähelepanuta.
“Seda ei päästa ka teise või kolmanda pensionisambaga, sellepärast et need on need elu viimased aastad, kus kogu pension on juba ära kulutatud ja siis on see vajadus kõige suurem. Seal on pigem vaja sellist kindlustuselaadset toodet, mis siis pakub teenust nendele, kes seda vajavad, ja teised peavad kõik ühiskonnale panustama,” ütles ta.
Valitsuse võimalikku poliitikat kommenteerides rõhutas Uusküla, et lapsed on kulukad, eriti kui arvestada ootusi lapse edukusele. “Tähtis ei ole mitte see, mitu last sul on, vaid kui eduka lapse sa oled kasvatanud või kui hästi ta elus hakkama saab. Kui need ootused on väga suured lapsevanematele, siis kindlasti see väljakutse on ka väga suur ja kui me paneme need ootused, siis võib-olla peaks ka need vahendid andma.”
Uusküla kritiseeris ka lastehoiuteenust ja avalikku ruumi.
Tema sõnul on keeruline leida hoidu 1,5–3-aastastele lastele ning lasteaiarühmad on liiga suured, mis toob kaasa haiguste ringi. Samuti pole tänavad lapsesõbralikud: “Isegi kesklinnas on kõnniteed nii kitsad ja poste täis, et lapsekäruga sealt mööda saada on parasjagu keeruline.”
Saatejuht Märt Treier küsis Uuskülalt selle kohta, kuidas eestlastes rahulikku tunnet süvendada.
“Eestlastel on natukene puudu usust enesesse,” vastas Uusküla. “Mul on tunne, et väga palju kardetakse seda, mis tuleb, ja arvatakse, et mis tuleb, see peab tulema – deterministlik maailmavaade, et me ei saa midagi ise ära teha. Kui võtta elu rohkem enda kontrolli alla ja mõelda selle peale, et mina teen siin asja ja mina valin, siis see teeb natukene kergemaks juba.”
Pidevaid sõjauudiseid kommenteerides märkis Uusküla, et tema hinnangul ei peaks igapäevaselt rääkima sellest, et Eestis on kaitsekulutusi vaja tõsta ettekäändel, et kohe algab sõda.
“Võib-olla see retoorika saab olla niipidi: meil on ebameeldiv naaber, kes on Ukrainale kallale tunginud, meile otsest ohtu ei ole, aga me näitame solidaarsust, me näitame jõudu, me tahame demonstreerida, et meil ei ole probleemi kaitsekulutusi tõsta,” sõnas ta.