Päästjad tõid põlevast korterist välja vanema meesterahva, kes anti üle kiirabile. Samuti päästeti korterist kass, kes anti üle kannatanu sugulastele.
Tulekahjude menetleja hinnangul sai tulekahju alguse hooletust suitsetamisest elutoas asunud diivanil. Korteris oli vingugaasiandur, kuid kohustuslikku suitsuandurit ei leitud.
Pühad möödusid päästjatele töiselt
Viimase kahe ööpäeva jooksul said päästjad 164 väljakutset, mida on rohkem kui eelmisel aastal. Tulekahjudes hukkus üks inimene ning mitu inimest sai vigastada. Keerulisemad sündmused olid kolm kortermaja tulekahju Ida- ja Lääne-Virumaal.
Kokku oli hoonetulekahjusid 21. Üksjagu tööd andis päästjatele 25. detsembril ka kõva tuul – teele murdunud puid tuli käia eemaldamas 27 korral. 12 korral käisid päästjad abiks liiklusõnnetustel.
Päästeametis vastutav Viktor Saaremets märkis, et vähemalt kaks suuremat tulekahju võisid alguse saada hooletust suitsetamisest. „Et tegu oli kortermajadega, siis olid pühad rikutud ka ülejäänud majaelanike jaoks, kel oma kodust evakueeruda tuli. Toas suitsetamisel on oht tulekahju tekkimiseks suur, aasta-aastalt on hooletu suitsetamine surmaga lõppevate tulekahjude tekkepõhjus number üks,“ ütles ta. „Kodus olles suitseta alati õues ning kustuta konid näiteks veega täidetud purki.“
Pühade ajal hukkus tulekahjus inimene
24. detsembril toimusid suuremad tulekahjud Kohtla-Järvel, Tamsalus ja Võrumaal. Kohtla-Järvel tekkinud kortermaja põleng võis alguse saada hooletust suitsetamisest, viga sai naisterahvas. Tamsalus hukkus tulekahjus inimene ning viga sai veel kolm inimest. Võrumaal süttis matkaauto, kannatada keegi ei saanud.
Päästeamet juhib tähelepanu, et töökorras suitsuandur annab tulekahjust varakult märku ja aitab ära hoida traagilisi tagajärgi. Sugulasi külastades tasuks aidata ka neil veenduda, et suitsuandur on töökorras. Suitsuandurit tuleks kontrollida vähemalt üks kord kuus.