„UEFA jätkab Venemaa agressiooni neljandal aastal sealsete klubide pidevat rahastamist, samal ajal kui mitmete Ukraina klubide toetused on blokeeritud – see on ebamoraalne ja ebaõiglane. See on meie jaoks põhimõtteline väärtusküsimus, milles oleme EJL presidendilt (Aivar Pohlak – toim.) kuulnud ainult väga kummalisi seisukohti ning jalkaliidu põhjendusi, miks me midagi teha ei saa,“ ütles Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe pressiteate vahendusel, mis tuli Taavi Linnamäe meililt.

„See ei ole Eesti jalgpallikogukonna ja -klubide jaoks vastuvõetav. Me usume, et me saame ja meie kohustus on teha oluliselt rohkem. Järelikult peame ise tegutsema ja seepärast kutsumegi põhikirjas ettenähtult kokku erakorralise üldkoosoleku,“ lisas Veskimäe.

Viis Eesti jalgpalliklubi saatsid 15. augustil ka Eesti Jalgpalliliidule pöördumise, kus uurisid, milliseid samme plaanib liit ja UEFA täitevkomiteesse kuuluv liidu president Aivar Pohlak astuda. Vastuse neile küsimustele pole tänaseks laekunud.

Veskimäe sõnul on erakorralise üldkoosoleku kokkukutsujate jaoks eeskätt küsimus spordiala eetilisest ja moraalsest alusest.

„Ajal, kui Venemaa jätkab Ukrainas täiemahulist sõda, nende ründedroonid lendavad Poolas ja hävitajad provotseerivad Eesti taevas, makstakse meie ühisest jalgpallikaukast igal aastal miljoneid eurosid nende klubide toetuseks. Mitmed UEFA solidaarsustoetuseid saanud klubid kuuluvad otseselt sanktsioneeritud isikutele või on seotud Vene Föderatsiooni poliitilise eliidiga või sanktsioneeritud isikutega. See ei ole vastuvõetav ja meie eesmärk on, et ka rahvusvahelises jalgpallis valitseks õiglus ja väärtused, mille nimel jalgpall üldse eksisteerib – aus mäng, võrdsus ja solidaarsus,“ sedastas Veskimäe.

13 klubi poolt kokku kutsutud erakorralise üldkogu päevakorras on üks punkt – avalduse esitamine UEFA-le seoses Venemaa klubide rahastamisega ning Venemaa liikmelisusega UEFA-s. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõudes on ära toodud ka see, mida liidu liikmed UEFA-lt taotlevad:

1. kõigi Venemaa klubidele tehtavate maksete lõpetamine;

2. Ukraina klubidele maksete toimumise tagamine;

3. Venemaa Jalgpalliliidu väljaheitmine UEFA liikmete hulgast.

Veskimäe avaldas ka lootust, et eelmisel nädalal EJL sekretariaadi poolt meediale saadetud kollektiivne seisukoht loob ka hea koostöövaimu üldkoosoleku ja juhatuse vahel. „See näitab, et nüüd on just õige aeg kutsuda kokku üldkogu ja teha koos jõuline samm Ukraina ja meie kõigi huvide kaitseks UEFA-s. Loodetavasti annab juhatuse kollektiivne seisukoht ka EJL presidendile tugeva seljataguse täitevkomitees teema vedamiseks,“ ütles Veskimäe.

Klubid on esitanud oma nõude erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks Eesti Jalgpalliliidu juhatusele. Liidu põhikirja punkti 19.1.2 kohaselt kutsub EJL juhatus kokku erakorralise üldkogu, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks kümnendik (1/ EJL liikmetest. Käesoleva nõude esitamise hetkel on Spordiregistri andmetel EJL-il 110 liiget. Erakorralise üldkogu kokkukutsumise nõude on esitanud:

  1. Paide Linnameeskond

  2. FCI Levadia

  3. Harju JK

  4. FC Infonet

  5. Tallinna Kalev

  6. Viljandi Tulevik

  7. JK Welco

  8. FC Santos

  9. Viimsi JK

  10. Martin Reimi Jalgpallikool

  11. Järvamaa JK

  12. Harju Jalgpalliklubi Laagri

  13. FC Ravens Futsal

Delfi uuris jalgpalliliidult, mis saab edasi? Milllal kogunetakse asja arutama ja millal üldkogu võiks toimuda? Küsimustele vastas kirjalikult avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Eva Nõmme.

„Eesti Jalgpalli Liidu põhikiri ütleb erakorralise üldkogu kohta järgmist:

– EJL juhatus kutsub erakorralise üldkogu kokku, kui seda nõuab vähemalt üks kümnendik EJL liikmetest;

– üldkogu kutsutakse kokku kolme kuu jooksul, arvates kirjaliku nõude esitamisest EJL juhatusele;

– teade erakorralise üldkogu kokkukutsumisest koos toimumisaja ja esialgse päevakorra äranäitamisega saadetakse EJL liikmetele hiljemalt 30 päeva enne erakorralise üldkogu toimumispäeva;

– erakorraline üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud rohkem kui 2/3 EJL liikmetest.“

UEFA ja FIFA otsustasid 28. veebruaril 2022 peatada Venemaa klubide ja rahvuskoondiste osalemine rahvusvahelistes võistlustes ning UEFA peatas Venemaa Jalgpalli liidu liikmesuse. See otsus tuli vahetult pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 24. veebruaril 2022. Hoolimata Venemaa Jalgpalliliidu liikmesuse peatumisest on UEFA jätkanud rahaliste solidaarsustoetuste maksmist Venemaa Jalgpalliliidu kaudu Venemaa klubidele:

2022/23 hooajal: 3,305 miljonit eurot;

2023/24 hooajal: 3,381 miljonit eurot;

2024/25 hooajal: 4,224 miljonit eurot.

Samal ajal blokeerib UEFA (st UEFA kasutatavad Šveitsi pangad) solidaarsustoetuste väljamakseid Ukraina klubidele. Ukraina klubid (sh Chornomorets, Metalurh, Metalist 1925 jt) on esitanud ametlikke kaebusi UEFA presidendile Aleksander Čeferinile, kuna nende enda solidaarsustoetused on viibinud või blokeeritud Šveitsi pankade poolt, viidates asjaolule, et klubid tegutsevad „sõjatsoonis“.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (53)