Euroopa Liit püüab lahendada kalli elektri muret ehitades uusi riikidevahelisi ühendusi. Liikmesriikide jaoks, kus on elekter odavam kui naaberriikides, on oma odava elektri müümine aga pingeline teema. Lisaks pole selge, kes ühenduste eest maksab.
Enne pühi esitas Euroopa Komisjon oma uut elektrivõrkude arendamise plaani. Komisjon rõhutab, et ühenduste puudumine toob praegu palju raiskamist. Näiteks maksab Saksa maksumaksja peale, et Taani tuulikud tuulisel päeval seisaks, sest elektrivõrgud ei tule toime nende toodanguga.
“See on elekter, mille eest on makstud. Sellele on makstud toetust. Sellele on veel makstud peale lisaks, et see elektrisüsteemi ei jõuaks. Saksamaa, et mainida vaid üht riiki, kaotab miljardeid niimoodi iga aasta,” lausus Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Dan Jorgensen.
Sajandi keskpaigaks võiks säästa Euroopa Liidus kokku üle 500 miljardi euro, kui parema kordineerimisega selliseid olukordi vältida, hindab komisjon.
“Me pakume, et Euroopa Komisjon arendab meie elektrivõrkude jaoks keskse plaani, hinnates, mida meil on vaja, kus meil seda vaja on ja millal meil seda vaja on,” ütles Jorgensen.
Kui kalli elektri muret ja ühenduste vajadust tunnistavad pea kõik, siis mõte, et elektritaristu planeerimisel rohkem sõnaõigust anda Brüsselile on mitmetele liikmesriikidele vastukarva.
“Ma pean ütlema, et mind hämmastab veidi see, mida pakutakse, sest paljus on see sama, mis on Euroopa toonud olukorda, kus meie energiajulgeolek ja energiasüsteem ei ole enam meie konkurentsivõime tugevus,” sõnas Rootsi energiaminister Ebba Busch.
Vaidlusi põhjustab ka ikka küsimus, kes kõigi nende ühenduste eest maksab.
“Me ei toeta viisi, kuidas leida lahendus, et võtta Rootsi maksumaksja raha, Rootsi majapidamiste raha, et sellega ehitada elektrivõrke kuskil teises riigis,” ütles Busch.
Eesti energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti hinnangul on Euroopa elektriturgu mõistlik vaadata ühtsena, kuid see tekitab ka Eestile küsimusi kesksest planeerimisest.
“Igal juhul peab see üldine huvi võtma arvesse ka kohalikke ja regionaalseid vajadusi. See ei saa tulla ainult ülevalt alla,” lausus Sutt.
Uusi ühendusi on vaja, et elektrihinda alla tuua, rõhutas Sutt, kuid see ei saa tuua hinna lõputut langust.
“Me ei saa ka eeldada seda, et elektrihind igavesti langeb ja praktiliselt midagi ei maksa, sest sel juhul ei ole mitte ühtegi investorit, kes on valmis uude tootmisvõimsusesse investeerima,” sõnas Sutt.