Postimehe suurim, koosseisult ja huvidelt ilmselt kõige kirjum toimetus, uudistetoimetus, vaagis ja andis lõpuks oma hinnangu, mis olid sel aastal Eesti inimeste kõige olulisemad ja suuremad saavutused. Seetõttu ärge otsige järgnevast nimekirjast neid, kes püsisid aasta läbi vahelduva eduga suurel pildil ehk tegutsesid tublit ja väljapaistvalt. Samuti ei võtnud me hindamisel arvesse kellegi ühiskondlikku positsiooni ega kauast elutööd, mistõttu pole loetelus näiteks presidenti ega peaministrit, Kaja Kallast ega Arvo Pärti.
Eneli Jefimova ja Ralf Tribuntsovi kuldmedalid ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel
Saavutuste konkursi võitjad olid, nagu öeldakse, väljaspool konkurentsi. Või nagu veel öeldakse: võitjais ei tekkinud hetkekski kahtlust. Ainult üksainus Postimehe uudistetoimetuse liige ei pidanud Jefimova kahte kuldmedalit rinnuliujumises ja Tribuntsovi esikohta seliliujumises aasta kümne suurima saavutuse hulka kuuluvaks.
Tõsi, võib öelda, et 18-aastane Jefimova ja 31-aastane Tribuntsov said kahe peale teiste ees eelise, sest äkki mõlema saavutusi eraldi vaagides kujunenuks hääletustulemus teistsuguseks? Seda enam, et nende võistlus toimus ju lühirajal, mitte olümpia mõõtu basseinis; et Jefimova on hulga säravaid medaleid võitnud varemgi – teisisõnu: ta pidigi kulla koju tooma; ja et Tribuntsov edestas teiseks jäänut napimast napimalt, kõigest ühe sajandikuga.
Aga millal veel on juhtunud, et kaks Eesti sportlast tulevad Euroopa meistriks viieminutilise vahega! Lisaks tuli Jefimova ikkagi kahekordseks võitjaks, kusjuures 50 meetri distantsil ujus ta end Euroopa kõigi aegade edetabelis teiseks. Tribuntsov oli aga vahepeal teinud õlavigastuse ja motivatsioonipuuduse tõttu tippspordist lausa nelja-aastase pausi. Tema tagasitulekut suurde sporti kroonis Eesti meesujujate esimene Euroopa meistri tiitel läbi aegade.
Inimesed vajavad meeldivaid emotsioone. Jefimova ja Tribuntsov neid pakkusid, kamaluga.