Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 26. detsembril kell 18.40:
– USA ei taasta otselende Venemaaga, kuni Ukraina osas kokku lepitakse;
– Ukraina kasutas Venemaa naftatehase ründamiseks Storm Shadow’ rakette;
– Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt viis inimest;
– Zelenski teatas, et plaanib lähiajal Trumpiga kohtuda;
– Zelenski tunnustas USA saadikutega arutatud ideid rahu saavutamiseks;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit.
USA ei taasta otselende Venemaaga, kuni Ukraina osas kokku lepitakse
USA keeldub taastamast otselende Venemaaga, tehes ettepaneku kõigepealt lahendada Ukraina konfliktiga seotud küsimused, ütles reedel Vene asevälisminister Sergei Rjabkov.
“Nad keelduvad sellega nõustumast ja seni pole selles valdkonnas mingit edasiminekut toimunud,” ütles Rjabkov intervjuus telekanalile Rossija-1 (VGTRK).
Rjabkov selgitas, et Ameerika pool teeb ettepaneku kõigepealt Ukraina küsimuses kokkuleppele jõuda ja seejärel selle küsimuse juurde tagasi pöörduda.
Ukraina kasutas Venemaa naftatehase ründamiseks Storm Shadow’ rakette
Ukraina sõjaväe teatel kasutati neljapäevases rünnakus Venemaa naftatöötlemistehase vastu Storm Shadow’ tiibrakette. Ukraina relvajõudude peastaap kinnitas sotsiaalmeediapostituses, et raketid tabasid Novošahtinski tehast, kus fikseeriti arvukalt plahvatusi.
Ukraina on Briti rakette ka varem kasutanud sihtmärkide ründamiseks Venemaa sügavuses. Riigi relvajõud märkisid, et Novošahtinski tehas on Lõuna-Venemaa üks peamisi naftatoodete tarnijaid ning et seeosaleb vahetult Vene Föderatsiooni relvajõudude varustamises.
Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt viis inimest
Kohalike võimude teatel hukkus viimase ööpäeva jooksul Venemaa rünnakutes vähemalt viis ja sai vigastada 23 inimest.
Õhuväe andmetel lasi Venemaa ööl vastu reedet Ukraina suunas välja 99 drooni ja ühe ballistilise raketi Iskander. Ukraina õhutõrje tulistas alla 73 drooni. Läbi pääses vähemalt 26 drooni ja rakett, mis tabasid kokku 16 sihtmärki.
Tšernihivi oblastis tabas droon Tšernihivi linnas viiekorruselist elumaja, mille tagajärjel hukkus 80-aastane naine. Oblasti juhi Vjatšeslav Tšausi sõnul sai vigastada kümme inimest, sealhulgas kolm last.
Hersoni oblastis hukkus viimase ööpäeva rünnakutes üks ja sai viga kuus inimest, teatas oblasti juht Oleksandr Prokudin.
Zaporižžja oblasti juhi Ivan Fedorovi teatel hukkus piirkonnale antud löökides üks inimene ja neli sai vigastada.
Donetski oblasti juht Vadõm Filaškin ütles, et Kostjantõnivka linnale tehtud rünnakutes hukkus üks ja sai viga kaks inimest; eraldi rünnakus Družkivkale sai vigastada veel üks inimene.
Harkivi oblastis sai Venemaa rünnakute tagajärjel vigastada 63-aastane mees, teatas oblasti juht Oleh Sõnjehubov.
Zelenski teatas, et plaanib lähiajal Trumpiga kohtuda
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas reedel, et leppis USA presidendi Donald Trumpiga kokku kohtumise lähiajal. Kokkulepe sündis pärast nädalaid kestnud tõhustatud diplomaatilisi jõupingutusi Venemaaga peetava sõja lõpetamiseks.
Zelenski tunnustas USA saadikutega arutatud ideid rahu saavutamiseks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis positiivse hinnangu vestlusele USA erisaadikutega, milles arutati võimalusi Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks.
Zelenski sõnul tõi neljapäevane ligi tund aega kestnud telefonikõne Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga kaasa “uusi ideid formaatide, kohtumiste ja ajastuse osas, kuidas tegelikku rahu lähemale tuua”.
President tegi avalduse päev pärast seda, kui oli avalikustatud Floridas USA ja Ukraina saadikute kokku lepitud uuendatud 20-punktilise rahuplaani üksikasjad.
Zelenski märkis, et palus Witkoffil ja Kushneril edastada jõulutervitused USA presidendile Donald Trumpile ja kogu Trumpi perekonnale.
Kreml teatas, et analüüsib ettepanekuid, mille Venemaa saadik USA-st tõi.
Trump ja tema esindajad on pidanud kõnelusi nii Ukraina kui ka Venemaaga, et jõuda kokkuleppele sõja lõpetamiseks, mis algas Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
Viimastel päevadel näib olevat toimunud edasiminek, kuna Ukraina president kiitis Witkoffi ja Trumpi väimehe Kushneri välja pakutud ideid.
Zelenski möönis, et tundlike küsimustega on vaja veel tööd teha, kuid lisas, et “koos Ameerika meeskonnaga mõistame, kuidas see kõik paika saada”.
Ta lisas, et Ukraina pealäbirääkija ja riigi kõrgeim julgeolekuametnik Rustem Umerov jätkab arutelusid Ameerika meeskonnaga.
USA ja Ukraina kokku lepitud 20-punktilist rahuplaani peetakse Witkoffi mõne nädala eest koostatud esialgse kavandi täienduseks.
Rahuplaani esialgset mustandit peeti laialdaselt Venemaa sissetungieelsete maksimaalsete nõudmiste poole kaldu olevaks, mis Kiievi ja Euroopa liitlaste hinnangul tähendanuks Ukraina de facto kapituleerumist.
Kolmapäeval ütles Zelenski, et uuendatud ettepanek pakub Venemaale võimaluse Ukraina vägede väljatõmbumiseks idast ja nende asemele demilitariseeritud tsooni loomist.
Ta märkis, et plaan sisaldab nüüd USA, NATO ja Euroopa julgeolekugarantiisid koordineeritud sõjaliseks vastuseks, juhul kui Venemaa peaks uuesti Ukrainasse tungima.
Ukraina tööstusliku idaosa, Donetski piirkonna võtmeküsimuses nimetas Zelenski võimaliku variandina “vabamajandustsooni”.
Ta rõhutas, et igas piirkonnas, kust Ukraina väed lahkuvad, peab korda tagama Ukraina.
Moskva kontrolli all on praegu umbes 75 protsenti Donetski oblastist ja ligikaudu 99 protsenti naabruses asuvast Luhanskist. Ühiselt tuntakse neid alasid Donbassina.
Zelenski on Washingtoni juhitud rahukõneluste ajal olnud Trumpi tugeva surve all loovutada kogu Donbass Venemaale.
Seni on Zelenski tagasi lükanud kõik territoriaalsed järeleandmised ja nõudnud selle asemel igasuguse võimaliku lahenduse puhul Ukrainale raudkindlaid julgeolekugarantiisid.
Venemaa president Vladimir Putin on korduvalt hoiatanud, et Ukraina väed peavad Donbassist lahkuma, vastasel juhul vallutab Venemaa selle jõuga.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles neljapäeval, et Moskva uurib ettepanekuid, mille Vene saadik Kirill Dmitrijev USA-st tõi. “Me tutvume selle materjaliga ja sõltuvalt riigipea otsustest jätkame suhtlust ameeriklastega,” sõnas ta.
Samal ajal kui diplomaatilised jõupingutused konflikti lõpetamiseks tasapisi edenevad, jätkub lahingutegevus rindel.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 840 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 202 070 (võrdlus eelmise päevaga +840);
– tankid 11 459 (+3);
– jalaväe lahingumasinad 23 804 (+3);
– suurtükisüsteemid 35 509 (+74);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1579 (+0);
– õhutõrjesüsteemid 1264 (+1);
– lennukid 434 (+0);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 95 334 (+537);
– tiibraketid 4107 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 71 454 (+180);
– eritehnika 4029 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.