86 protsenti inimesi laseb pühaderoogadel veel mitu päeva hea maitsta. Selleks tuleb osata neid säilitada. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock
Pühadest üle jäänud toitu jagatakse ka lähedastega
IKEA uuringu järgi jagab 18 protsenti Eesti peresid pühadest üle jäänud toitu sugulaste, naabrite või sõpradega. Tomingas ütles, et toidu jagamine on üks lihtsamaid viise olla jätkusuutlikum. Ta soovitas jagamiseks mõeldud toidu samuti panna puhastesse, tihedalt suletud toidukarpidesse ja need märgistada. Eriti mugav ja lihtne on, kui tõstad need karbid külmikus teadlikult eraldi kohta.
Ära toida ülejääke lemmikule, muidu võid ta tervisele karuteene teha!
Toidu külmutamine on endiselt vähe levinud, kuid aitab peredel ette planeerida
Kuigi toidu külmutamine on tõhus viis seda hiljem kasutada, külmutab pühadest üle jäänud toite vaid 7 protsenti Eestis elavatest inimestest. IKEA toitlustusvaldkonna juht näeb siin võimalust igapäevane kokkamine lihtsamaks muuta.
«Külmutamine ei tähenda ainult väiksemat raiskamist – see aitab kiiretel päevadel ka aega ja energiat säästa. Kui külmutame toitu läbimõeldult, loome väikese valmistoitude tagavara, mida sobival hetkel käiku lasta. Iga pühaderoog küll ei sobi sügavkülmikusse, kuid paljud lemmikud peavad seal väga hästi vastu. Supid, hautised, keedetud liha, pirukad ja magusad küpsetised säilitavad tekstuuri ja maitse ka pärast külmutamist. Samas näiteks värskeid salateid, praetud toite või palju vett sisaldavaid roogasid on targem nautida päeva või kahe jooksul. Kui veidi planeerida, saab külmutamisest oluline osa mõtteviisis, et kõik, mis oleme juba valmis teinud, jõuab ka toidulauale,» selgitas Tomingas.
Ta soovitas suuremad toidukogused enne külmutamist väiksemateks portsjoniteks jagada, hoida kõike rõhtsalt ning toidukarbid selgelt märgistada. Nii sarnaneb sügavkülmik rohkem korras sahvri kui täiskuhjatud toidulaoga.
Kui säilitame jõulutoitu nutikalt, on ka pärast pühi perele restoraniväärilise toidu pakkumine veel nädalaid mugav ja lihtne.