Vesiniku salvestustehnoloogia ettevõtte H2Adsorb tegevjuht Renee Kauler annab ülevaate 2025. aasta olulisematest trendidest ja sellest, kuhu sektor liigub.
„Kui seni on peamiselt arutletud küsimuse üle, kas vesinik üldse turule jõuab, siis World Hydrogen 2025 konverentsil jäi selgelt kõlama sõnum: küsimus ei ole enam selles, kas vesinik turule jõuab, vaid kui kiiresti ja millistes sektorites see juhtub,“ ütles Kauler. „See ei tähenda kohest läbimurret kogu energiasüsteemis, vaid samm-sammult liikumist katseprojektidest reaalse majandustegevuse suunas.“
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2025. aasta globaalse vesinikuülevaate kohaselt kasvasid madala heitega vesinikuprojektidesse tehtud investeeringud 2024. aastal 4,3 miljardi dollarini, mida on varasema aastaga võrreldes ligi 80% rohkem. „Raha suunatakse juba suuremahulistesse projektidesse, mitte ainult pilootfaasi. 2025. aasta investeeringute kogumaht võib ulatuda umbes 8 miljardi dollarini, mis võib viidata sellele, et vesiniku ärilisse tasuvusse usutakse üha enam,“ ütles ta.
Poliitiline tugi ja taristu areng
Ekspert nentis, et 2025. aasta vesinikupoliitika ülevaated osutavad riiklike ja piirkondlike strateegiate arvu ülemaailmsele kasvule ning eesmärke seatakse nii tootmismahtudele kui ka toetusmeetmetele. „Fookus on järjest enam sellel, kuidas poliitilised toetused käivitavad reaalseid projekte ja suurendavad investeeringuid taristusse,“ selgitas Kauler.
Hetkel on Euroopas arenduses vesinikuvalmidusega taristuvõrk, mis hõlmab üle 50 000 km torustikke, LNG-terminalide ümberehitusi ning ligi 45 GW gaasielektrijaamu, mida kohandatakse sinisele ja rohelisele vesinikule.
Kasvav nõudlus kindlates sektorites
“IEA andmetel jagunesid investeeringud 2024–2025 ligikaudu võrdselt rohelise elektrolüüsi ja süsiniku püüdmisega seotud CCUS-lahenduste vahel. Tootmise mitmekesistamine annab sektorile paindlikkuse – kõik piirkonnad ei saa kohe rohelisele vesinikule üle minna, mistõttu osa tootmisest võib jätkuvalt põhineda sinisel vesinikul, kuid see ei takista laiemat kasutuselevõttu juba täna,“ sõnas Kauler.
Ta märkis, et kuigi vesiniku osakaal globaalses energiatarbimises on endiselt väike, siis hetkeseisuga kasutavad vesinikku enim keemia- ja rafineerimistööstus. Järgmisena oodatakse vesiniku suuremat kasutuselevõttu metallitööstuses ning mere- ja maanteetranspordis.
„Tänavuse aasta arengud näitavad, et vesinikusektor liigub järk-järgult teadus- ja katsefaasist investeeringute, taristu arendamise ning kasutuselevõtu etappi. Euroopa ja Eesti jaoks tähendab see olulist võimalust vähendada sõltuvust fossiilkütustest, tugevdada energiajulgeolekut ning varakult õigeid samme astudes arengutest kasu lõigata,“ lisas Kauler.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare