Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 27. detsembril kell 15.09:
– Ukraina korruptsioonitõrjebüroo üritas parlamenti läbi otsida;
– Leht: Trumpi sõnul on Ukraina-Vene rahu sõlmimiseks head võimalused;
– Zelenski peab enne Trumpiga kohtumist nõu Euroopa liidritega;
– Zelenski: USA pakkus Ukrainale julgeolekutagatisi 15 aastaks;
– Venemaa suurrünnakus Kiievile sai vigastada 22 inimest;
– Zelenski: Venemaa ründas Ukrainat öösel ligi 500 drooni ja 40 raketiga;
– Zelenski: Kiievi rünnak näitab, et Venemaa ei taha sõda lõpetada;
– Sõbiha: kolmandik Kiievist pärast Venemaa rünnakut ilma kütteta;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit.
Ukraina korruptsioonitõrjebüroo üritas parlamenti läbi otsida
Ukraina korruptsioonitõrjebüroo teatas, et julgeolekuteenistused takistasid laupäeval büroo ametnikel parlamendis läbiotsimist korraldada.
Uurijate sõnul on mitmed parlamendiliikmed seotud uue korruptsioonijuhtumiga.
“NABU ja SAPO paljastasid salaoperatsiooni tulemusel organiseeritud kuritegeliku rühmituse, kuhu kuulusid ka praegused parlamendiliikmed,” teatas riiklik korruptsioonitõrjebüroo (NABU).
“Riikliku julgeolekuteenistuse töötajad takistavad NABU ametnike tööd Ukraina ülemraada komisjonides toimuvate uurimistoimingute käigus,” lisas büroo.
Korruptsioonitõrjebüroo ei avaldanud uurimisega seotud üksikasju.
Meediaväljaande Ukrainska Pravda ajakirjanik Mõhhailo Tkatš teatas sotsiaalmeediapostituses, et detektiivid lubati valitsushoonetesse.
Uurimine sai avalikuks, kui president Volodõmõr Zelenski lahkus Ühendriikidesse läbirääkimistele, et sõnastada Vene agressioonisõja lõpetamise plaan. Samal ajal ründasid Vene väed Kiievit kümnete droonide ja rakettidega, tappes ühe ja haavates kümneid inimesi.
Ukrainat on räsinud rida korruptsiooniskandaale, mis viisid Zelenski personaliülema tagasiastumiseni. Samuti paljastati kannatada saanud energiasektoris 100 miljoni dollari suurune altkäemaksuskeem, mida väidetavalt juhtis presidendi isiklik sõber.
Leht: Trumpi sõnul on Ukraina-Vene rahu sõlmimiseks head võimalused
USA president Donald Trump ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski pühapäeval toimuva Florida-visiidi eel, et tema arvates on Venemaa ja Ukraina vahel rahu sõlmimiseks hea võimalus.
“Noh, ma arvan, et meil on selleks head võimalused,” ütles Trump väljaandele New York Post 26. detsembri õhtul antud telefoniintervjuus.
“Ma arvan, et nad tahavad seda teha praegu ja ma arvan, et Venemaa tahab seda teha. Aga iga kord, kui üks tahab seda teha, siis teine mitte,” lisas Trump.
Trump ütles need laused enne kavandatavat kohtumist Zelenskiga tema Mar-a-Lago residentsis 28. detsembril. Zelenski esitab seal uue 20-punktilise rahuplaani, mis on Trumpi läbirääkijate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri novembris koostatud 28-punktilise plaani muudetud versioon.
Venemaa režiimi juht Vladimir Putin on seni sellele vastanud vaikimisega. Tema peamine nõudmine on olnud Ukraina loobumine kontrollist Donetski oblasti ülejäänud kindlustatud alade üle.
Trump ütles eraldi intervjuus väljaandele Politico, et ta pole Zelenski plaani veel heaks kiitnud. “Tal pole midagi enne, kui ma selle heaks kiidan. Seega näeme, mis tal on,” ütles Trump.
Trump on läbirääkimiste käigus vaheldumisi ilmutanud optimismi ja pettumust, vihjates kohati, et ta on protsessist loobumise lähedal. Augustis Alaskal peetud kohtumiselt Putiniga lahkus ta uskudes, et rahu on käeulatuses, pärast seda, kui Venemaa juht andis märku avatusest rahvusvahelistele rahuvalvajatele sellistest riikidest nagu Prantsusmaa ja Ühendkuningriik.
See hoog hiljem soikus pärast seda, kui Putin keeldus osalemast kahepoolsel tippkohtumisel Zelenskiga, mida Trump oli taotlenud.
Zelenski kinnitas 26. detsembril, et kohtub Trumpiga 28. detsembril osana jätkuvatest pingutustest lõpetada Venemaa peaaegu neli aastat kestnud täiemahuline sissetung Ukrainasse.
“Me ei kaota ühtegi päeva. Oleme kokku leppinud kohtumise kõrgeimal tasemel – president Trumpiga lähitulevikus,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeediakanalis X 26. detsembril pärast Ukraina delegatsiooni juhilt Rustem Umerovilt saadud ülevaadet. “Enne uut aastat saab palju otsustada,” ütles ta.
Zelenski teatas ka, et kõnelused keskenduvad julgeolekugarantiidele, majanduskoostööle ja lahendamata küsimustele, sealhulgas Donbassile ja Zaporižžja tuumaelektrijaamale.
Ta lisas, et 20-punktiline rahuplaan on 90 protsendi ulatuses valmis ja kirjeldas kohtumist Trumpiga kui võimalust see lõpule viia.
“See pole lihtne ja keegi ei ütle, et see on kohe 100-protsendiliselt valmis. Sellegipoolest peame kasutama iga kohtumist ja iga vestlust, et meid soovitud tulemusele lähemale viia,” ütles Zelenski.
Ukraina president märkis ka, et ei arutle praegu selle üle, kas Venemaa ettepaneku vastu võtab, öeldes, et Moskva väldib korduvalt igasuguse lepingu sõlmimist.
“Ukraina näitab oma seisukohta, see on konstruktiivne. Ja kui Venemaa ei nõustu, tähendab see, et surve ei ole piisav. Ma tahan sellest rääkida ka Ameerika Ühendriikide presidendiga,” ütles Zelenski.
Zelenski ütles ka, et Ukraina võiks sõja ajal korraldada valimised või referendumi, kui tagatakse piisavad julgeolekutingimused: “Partneritel on piisavalt jõudu, et sundida Venemaad tagama piisav turvalisus Ukraina presidendivalimiste korraldamiseks või referendumi läbiviimiseks.”
“On õiglane, et Ukraina saatuse otsustab Ukraina rahvas,” lisas Zelenski.
Zelenski peab enne Trumpiga kohtumist nõu Euroopa liidritega
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval Ameerika Ühendriikidesse suundudes, et teeb enne kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga vahemaandumise Kanadas ja peab videokõne oma Euroopa liitlastega.
“Oleme praegu lennul Floridasse USA-s. Teel teeme vahepeatuse Kanadas, kus mul on kohtumine Kanada peaministri (Mark) Carneyga. Plaanime koos pidada videokõne Euroopa liidritega,” ütles Zelenski ajakirjanikele.
Zelenski: USA pakkus Ukrainale julgeolekutagatisi 15 aastaks
USA pakkus Ukrainale julgeolekutagatisi 15 aastaks võimalusega neid pikendada, teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski reedel telefoniintervjuus veebiväljaandele Axios.
Ta ütles, et enamik USA ja Ukraina kahepoolsete lepingute aspekte on juba määratletud ja koondatud viieks dokumendiks, kuigi võiks lisada veel ühe.
Julgeolekugarantiide kohta ütles Zelenski: “Ma arvan, et oleme nende dokumentidega valmis,” kuigi on veel mõned tehnilised asjad, mida tuleb edasi arutada.”
Üks neist on lepingu kestus. USA pakkus välja 15-aastase pakti, mida saaks pikendada.
“Ma arvan, et meil on vaja rohkem kui 15 aastat,” ütles Zelenski, lisades, et ta peaks seda suureks eduks, kui USA president Donald Trump sellega pühapäevale kavandatud kohtumisel nõustuks.
Zelenski sõnul on ta valmis panema Trumpi sõja lõpetamise plaani üleriigilisele rahvahääletusele, kui Venemaa nõustub vähemalt 60-päevase relvarahuga.
President märkis, et sellise rahvahääletuse korraldamine tekitaks märkimisväärseid poliitilisi, logistilisi ja julgeolekualaseid väljakutseid.
Kui referendum toimub Venemaa jätkuvate rünnakute all, siis lõpeb see halvasti. Inimesed näevad kõigist julgeolekutagatiste ja majandusliku kasu juttudest hoolimata rakette, ütles ta.
“Parem on üldse mitte referendumit korraldada, kui korraldada selline, kus inimestel pole võimalust hääletada,” lausus Zelenski.
Venemaa suurrünnakus Kiievile sai vigastada 22 inimest
Venemaa korraldas ööl vastu laupäeva suure õhurünnaku Kiievile, milles sai vigastada vähemalt 22 inimest, sealhulgas kaks last, teatas linnapea Vitali Klõtško hommikul. Haavatutest 12 on saadetud haiglasse.
Vene relvajõud lasid Kiievi pihta mitu hüperhelikiirusega raketti Kinžal, ballistilist raketti Iskander ja rühma tiibrakette Kalibr.
Rünnak katkestas kütte kolmandikus pealinnast, sealhulgas 2600 elamus, 187 lasteaias ja 138 koolis, lisas Klõtško. Insenerid töötavad elektri taastamise nimel.
Droonid ja nende rusud tabasid hooneid üle kogu linna, süüdates tulekahjusid, mis levisid ühelt korruselt teisele.
Klõtško sõnul arvatakse, et linna Dniprovski linnaosas asuvas 18-korruselises hoones on viiendal korrusel rusude all lõksus inimene. Linna Holosiivski linnaosas teatati tulekahjust, Obolonski ja Desjanski linnaosades langes rususid.
Väljaande The Kyiv Independent reporterite sõnul kuuldi pealinnas mitut plahvatust, samuti Kiievi oblastis, kus pärast rünnakuid teatati elektrikatkestustest Kiievist 20 kilomeetrit kirdes asuvas Brovarõ linnas.
Võšgorodis, umbes viis kilomeetrit Kiievist põhja pool, purunes kõrghoones mitu akent, samas kui Kiievi oblasti Borõspili rajoonis sai kahjustada määratlemata arv ladusid ja kaks autot, ütles Kiievi oblasti kuberner Mõkola Kalašnõk, lisades, et kriitiline infrastruktuur on taas rünnaku all.
Eraldi sai Lääne-Ukraina Ivano-Frankivski oblastis toimunud rünnakus vigastada üks inimene, kes viidi haiglasse.
Samal ajal hoiatas Ukraina õhuvägi Venemaa droonide ja rakettide jätkuva ohu eest mitmes piirkonnas.
Viimane rünnak toimus ajal, mil Ukraina president Volodõmõr Zelenski valmistub 28. detsembril Floridas kohtuma USA presidendi Donald Trumpiga, et sõlmida kokkulepe Venemaa peaaegu neli aastat kestnud täiemahuline agressioonisõja lõpetamiseks.
Poola õhujõud suurendasid öösel oma valmisolekut vastuseks Venemaa ulatuslikule rünnakule Ukraina vastu, teatasid Poola relvajõud, ajutiselt suleti ka Rzeszowi ja Lublini lennujaam.
Zelenski: Venemaa ründas Ukrainat öösel ligi 500 drooni ja 40 raketiga
Venemaa ründas Ukrainat üleöö ligi 500 drooni ja 40 raketiga, sihtides energeetikataristut ja tsiviilinfrastruktuuri, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski laupäeval.
“Kui Venemaa muudab isegi jõulu- ja uusaastaperioodi ajaks kui hävivad kodud ja põlevad korterid, kui purustatakse elektrijaamu, siis saab sellele haigele tegevusele reageerida ainult tõeliselt jõuliste sammudega,” kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias, kutsudes USA-d ja Euroopat Moskvale tugevamat survet avaldama.
Zelenski: Kiievi ründamine näitab, et Venemaa ei taha sõda lõpetada
Venemaa laupäevaöine drooni- ja raketirünnak Kiievile näitab, et Kreml ei taha sõda lõpetada, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
Zelenski esitas oma kommentaarid vahetult enne lahkumist Ameerika Ühendriikidesse, kus tea peab pühapäeval läbirääkimisi USA presidendi Donald Trumpiga Venemaa sissetungi peatamise üle.
“Venelased ei taha sõda lõpetada ning püüavad kasutada iga võimalust, et põhjustada Ukrainale veelgi suuremaid kannatusi ja suurendada oma survet teistele üle maailma,” ütles Zelenski pärast Venemaa rünnakut pealinnale, milles hukkus vähemalt üks inimene ja üle 20 on saanud viga.
Sõbiha: kolmandik Kiievist pärast Venemaa rünnakut ilma kütteta
Kolmandik Kiievist on pärast öösel toimunud ulatuslikku Venemaa rünnakut kütteta jäänud, ütles Ukraina välisminister Andrii Sõbiha laupäeval.
“Venemaa ainus vastus rahupüüdlustele on julmad rünnakud sadade droonide ja rakettidega Kiievi ja teiste linnade ja piirkondade vastu,” kirjutas Sõbiha ühismeediakeskkonnas X.
Õhutemperatuur Ukraina pealinnas oli laupäeval null kraadi Celsiuse järgi.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1240 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 203 310 (võrdlus eelmise päevaga +1240);
– tankid 11 464 (+5);
– jalaväe lahingumasinad 23 823 (+19);
– suurtükisüsteemid 35 542 (+33);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1579 (+0);
– õhutõrjesüsteemid 1264 (+0);
– lennukid 434 (+0);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 95 539 (+205);
– tiibraketid 4107 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 71 612 (+158);
– eritehnika 4029 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.