Terviseameti andmetel on sel aastal leetritesse haigestunud üheksa inimest. Alanud on juba ka leetrite kohalik levik, kuna vaktsineerimise vähesuse tõttu pole karjaimmuunsus Eestis enam tagatud.
Tabasalu perearstikeskus tegeles hiljuti lapsega, kes soovis pärast leetrihaigega kokkupuutumist süstida vaktsiini, mis leevendab võimaliku haiguse kulgu. Arvestades viiruse kõrget nakkusohtlikkust tuli töötajatel välja mõelda kogu arstikeskuse logistika, et ühe lapse vaktsineerima tulek ei seaks ohtu kõigi teiste patsientide tervist.
“Kui see leetri nakkusohtlik laps aevastab meil perearstikeskuses ühe korra, on ta kogu meie koridori saastanud ja leetriviirus püsib õhus kaks tundi. Meie perearstikeskuses käivad vaktsineerimas ja mõõtmas-kaalumas täiesti terved väiksed beebid, keda veel ei tohigi leetrite vastu vaktsineerida. Meil oli tükk tegemist, et välja nuputada, kuidas korraldada see vaktsineerimine nii, et me ei ohustaks kõiki oma teisi väikseid patsiente,” ütles perearst Piret Rospu.
Laps haigestus ikka ning seejärel tuli arstikeskusest saata pereõde koju analüüse võtma, et need siis kullerautoga terviseameti laborisse saata.
See on vaid üksik näide, sest leetrid pole Eestis veel massiliselt leviv viirus, kuid vaktsineerituse languse tõttu pole me sellest enam ka vabad. Eestis on leetrite vastu vaktsineerimise tase langenud 83 protsendini.
“WHO soovituste järgi on kaitsev tase on 95 protsenti. See tähendab, et meil on rohkem ja rohkem haigestumisi. Meil võib tekkida hospitaliseerimisi ja raskeid juhtumeid. Juba praegu me näeme, et meil on juba alanud leetrite kohalik levik. See ei ole väga intensiivne, aga ikka on olemas. Kui varem me nägime ainult sissetoodud juhtumeid, siis praegu on juba kohalikud juhtumid ja see on tõesti hoiatusmärk,” lausus terviseameti peaspetsialist Olga Sadikova.
Perearsti sõnul hakkas vaktsineerituse tase aastaid tagasi vähenema toona levinud ja nüüdseks teaduslikult ümber lükatud väärinfo tõttu leetrivaktsiini ohtlikkusest.
“Pigem on rohkem minu arust viimasel ajal üleüldist umbusaldust vaktsiinide suhtes või ärevust kogu selle vaktsineerimise teemaga seoses,” sõnas Rospu.
Nii leetrite läbipõdemine kui vaktsineerimine annavad kogu eluks haiguse vastu kaitse.
“Tasuks meeles pidada, et alati tuleks täpsustada, kas olete ikkagi saanud leetrite vastu vaktsiini ja kas see on olnud sellisel ajal, kus see vaktsiin on olnud tõhus. 1980. ja 1990. aastate algusel sündinud inimesed võiksid täpsustada, millist vaktsiini nad said ja vajadusel teha endale tõhususdoos ära,” ütles perearst Jelizaveta Kaledina.
Leetriviirusel on pikk peiteaeg. Samuti on see on väga agressiivne ning äärmiselt nakkav.
“Leetrid on ülinakkav haigus. Kui nakkusohtlik inimene korra aevastab, siis see viirus püsib õhus kaks tundi nakkusohtlikuna. Ehk see inimene, kes enda teadmata võis olla juba nakkusohtlik ja kui tulevad sinna samasse ruumi mitu tundi hiljem vastuvõtlikud inimesed, siis see nakkus võib niimoodi õhu kaudu levida. See peiteaeg võib ulatuda kuni kolme nädalani. Nakkusohtlikkus võib alata enne haigusnähtude teket,” lausus Rospu.