Jeesuse perekonna põgenemise lugu seob Jeesuse saatuse kokku kõigi nendega, kes on pidanud oma elu jooksul põgenema vägivalla, hirmu või ülekohtu eest, kirjutab peapiiskop Urmas Viilma süütalastepäeva puhul.
28. detsember on kalendris süütalastepäev. Selle päeva taustal on Petlemma lastemõrv. Kuningas Heroodes lasi mõrvata kõik Petlemma kuni kahe-aastased lapsed, kelle hulgas lootis olevat Jeesuse. Idamaa targad olid talle troonipärija sünnist teada andnud ja Heroodeses tekitas see raevu. Rivaal tuli hukata. Jeesus pääses, kuid selleks pidi perekond põgenema. Nii nagu põgenevad kümned ja sajad tuhanded perekonnad meie kaasajal vägivalla, sõja ja tagakiusamise eest.
Piibel jutustab Jeesuse põgenemise loo: “Kui nüüd tähetargad olid lahkunud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Joosepile unenäos ja ütles: “Tõuse, võta kaasa laps ja tema ema ning põgene Egiptusesse ja jää sinna, kuni ma sind käsin, sest Heroodes tahab lapse üles otsida ja hukata!” Siis Joosep tõusis, võttis lapse ja tema ema ning põgenes öösel Egiptusesse. Ja ta oli seal Heroodese surmani, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti suu kaudu: “Ma olen kutsunud oma Poja Egiptusest.”” (Mt 2:13-15)
Nendes Matteuse evangeeliumi salmides avaneb Jeesuse elu üks tahk, millest me sageli ei räägi: Jeesusest sai pärast sündi põgenik. Kogu pere, Joosep, Maarja ja vastsündinud Jeesus pidid asuma varsti pärast Petlemmas viibimist teele teadmatusse.
Jõululapsele ei antud esimestel eluaastatel kasvada üles turvalises kodus. Ka ei saa rääkida Jeesuse esimestest eluaastatest kui helgest lapsepõlvest. Jeesus pidi esimestel aastatel koos vanematega olema teel, otsima varju vägivalla eest ja maitsma põgenikuleiba võõrsil Egiptuses.
Kui me Piiblit lugedes või ka jõulude ajal jõuluevangeeliumi jutustades hüppame reeglina perekonna Egiptusesse põgenemise ja sealt naasmise salmidest Matteuse evangeeliumis üsna ükskõikse kergusega üle, siis koptide, Egiptuse kristlaste jaoks on nende salmide taga pärimusel põhinev ajalugu.
Koptidele, muistsete egiptlaste järeltulijatele, ei ole püha perekonna põgenemine Egiptusesse lihtsalt üks põgus vaheepisood Jeesuse lapsepõlvest, vaid püha lugu Jumala külaskäigust nende maale. Koptide jaoks muutis Jeesuse viibimine nende maal Egiptuse pühaks maaks.
Kopti muuseum Kairos. Autor/allikas: Mustafa Yasser/Unsplash
Pärimuse järgi viibisid Joosep, Maarja ja Jeesus Egiptuses ligi kolm ja pool aastat. See on sama pikk aeg Jeesuse elust, kui kestis tema avalik tegevus ja kuulutustöö. Selle kolme aasta kestel rändas perekond mööda Niiluse orgu. Nad peatusid paljudes paikades, kus praeguseni, poolteist aastatuhandet nende rajamisest hiljem, asuvad kopti kirikud, kloostrid ja palverännakurajad.
Koptidel on täpne kaart perekonna rännakust koos kõikide peatumispaikadega, kuhu rajati mõned sajandid pärast perekonna seal viibimist kirikud või kloostrid. Sealt sai alguse kõrbepühakute traditsioon.
Tänapäeva Egiptuses on enam kui nelikümmend kirikut ja kloostrit, mis märgivad püha perekonna teekonna peatumispaiku. Seal on iidsed puud, mille all Maarja Jeesust rinnaga toitis; seal on vanad allikad, millest perekond vett ammutas; seal on koopad, kus perekond puhkas ja elas. Mitmetes paikades räägitakse imelisi lugusid Jeesuslapse sooritatud imetegudest.
Vaid mõne piiblisalmi ümber on kasvanud terve vaimulik maastik, terve rahva ja kogu kopti kristlaskonna palve- ja usumälu, nende kristlik identiteet. See tuletab meile meelde, kui sügavad ja kaugeleulatuvad võivad olla Piibli ka kõige kõrvalisema tähendusega read.
Jeesuse perekonna põgenemise lugu seob Jeesuse saatuse kokku kõigi nendega, kes on pidanud oma elu jooksul põgenema vägivalla, hirmu või ülekohtu eest. Sealhulgas kümnete tuhandete eestlaste saatusega, kes samuti kodust ja kodumaalt põgenesid, et leida varju punase terrori ja vägivalla eest. Samal kombel on põgenenud viimastel aastatel miljonid ukrainlased, süürlased, palestiinlased. Türannide meelelaad ja vägivalla praktika on jäänud 2000 aasta kestel endiseks.
See näitab, et jõulude sõnum ei ole ainult sellest, kuidas valgus tuli maailma. Jõulude sõnum on ka sellest, et valgust, armastust ja inimlikkust tuleb kaitsta. Mõnikord tuleb selle hea kaitsmiseks minna varjule. Nagu püha perekond oli varjus Egiptuses. Nagu ka Kristuse kirik on rasketel aegadel pidanud varjuma katakombidesse või ka oma müürida vahele. Nagu kümned tuhanded eestlased ning mitmed teised väikerahvad 20. sajandil, või nagu miljonid ukrainlased 21. sajandil, et säilitada inimlikkus, elu ja tulevik, peab minema peitu. See aga ei peaks niimoodi olema…