Jõukus ei sünni ümberjagamisest, vaid vabadusest ise otsustada. Selged ja kõigi jaoks ühesugused maksureeglid on selle üks tugisambaid, kirjutab Õnne Pillak.
Sissejuhatuseks ütlen kohe ära, et ma tunnen Eesti ühiskonna laetust ja ärevust. Seda on võimatu mitte märgata. Inimeste hirmud on väga erinevad. Kaks suurimat, millega olen viimastel aastatel kokku puutunud, on sõjahirm ja hirm toimetulemise ees.
Mulle tundub, et igapäevaselt saadab see viimane peresid isegi rohkem. Isegi kui lõppeval aastal on majandus taastunud ja järgmised kaks aastat on oodata majanduse kasvamist, siis inimesed ütlevad, et nad ei tunne seda. Ja tundega on statistikal väga keeruline võistelda.
Siiski usun, et uus aasta toob sellesse muutuse, kui kõigil tõuseb maksuvaba tulu 700 euroni kuus ehk 8400 euroni aastas. Sellest muudatusest võidab ca 90 protsenti Eesti töötavatest inimestest. Kõige enam keskklass. Õpetajad, päästjad, politseinikud ja paljud teised, kes on pidanud viimased seitse aastat ca ühe kuupalga aastas enam maksu maksma. Järgmise aasta algusest saavad nad selle kuupalga oma perele jätta. Lihtne näide: keskmist palga teeniv inimene võidab järgmisel aastal kuus 154 eurot, aastas on see võit 1848 eurot.
Miks maksuvaba tulu tõus, mitte käibemaksu langetus?
Palju on küsitud, et miks te ei langeta käibemaksu, vaid suurendate maksuvaba tulu ja jätate ära tulumaksu tõusu. Pean kiitma käibemaksu langetamise lobiste, kes on viimasel aastal tubli kampaania teinud ja pannud inimesed uskuma, et käibemaksu langetamine lahendab hoobilt inimeste sissetuleku mured.
Mina sellesse ei usu. Miks? Olen seda meelt, et inimeste toimetulekut ja heaolu saab parandada vaid läbi sissetulekute tõusu. Ma ei arva, et suurema hulga raha ärakorjamine ja selle toetusteks maksmine toob õnne õuele.
Tean, et paljude inimeste jaoks tähendab iga kuu lõpp hoolikat arvutamist ja valikuid selle vahel, mida saab endale lubada ja mida mitte.
“Nende muudatuste tulemusel ei sõltu maksulangetuste mõju inimesteni jõudmine kellestki kolmandast.”
700-eurone maksuvaba tulu ja tulumaksu tõusu ärajätmine aitab neid inimesi kõige otsesemalt, sest jätab inimesele kohe rohkem raha kätte. See annab väikese, aga kindla hingamisruumi. Võimaluse paremini hakkama saada hinnatõusuga, maksta arveid, panna midagi kõrvale või teha mõni ammu edasi lükatud ost, sest nende muudatuste tulemusel ei sõltu maksulangetuste mõju inimesteni jõudmine kellestki kolmandast.
Käibemaksu langetamise mõju on seevastu ebakindel. Esiteks sõltub maksulangetuse inimesteni jõudmine kaupmeestest, kes ei pruugi hindasid päriselt langeda või teevad seda ajutiselt. Samuti sõltub kasu sellest, kui palju inimene üldse kulutada saab.
Käibemaksu langetamisest võidab inimene ainult siis, kui hinnad päriselt langevad ja kui ta kulutab rohkem. Ka siis ebavõrdselt, sest madalama sissetulekuga inimesed maksavad käibemaksuna niigi suurema osa oma rahast.
Seetõttu on maksuvaba miinimumi tõus ja tulumaksu tõusu ärajätmine inimeste toimetuleku seisukohalt õiglasem ja arusaadavam valik.
Lihtne maksusüsteem on jõukuse kasvataja
Eesti inimeste edu ei ole olnud juhuslik. See sündis lihtsate reeglite, madalate maksude ja selgete stiimulite kombinatsioonis. Inimesed said otsustada, kuidas oma eluga toime tulla ning see julgustas ettevõtlikkust ja loovust.
Jõukus ei sünni ümberjagamisest, vaid vabadusest ise otsustada. Selged ja kõigi jaoks ühesugused maksureeglid on selle üks tugisambaid. Need loovad keskkonna, kus inimene tunneb, et tema töö tasub ära. Et suurem pingutamine ja töökus ei saa karistatud kõrgemate maksudega. Et palgatõus ei tähenda sissetuleku vähenemist.
Raha, mis jääb inimestele kätte, liigub tarbimisse, investeerimisse ja ettevõtlusesse. See loob uusi töökohti, suurendab tootlikkust ja kasvatab üldist jõukust. Tasub meeles pidada, et sotsiaalset õiglust ei saa saavutada, kui unustame, et majandusedu algab vabadusest ja iseseisvusest.
Lihtne süsteem, läbipaistvad reeglid ja madalad maksud on just need tööriistad, mis võimaldavad majandusel kasvada ja igaühel oma jõukust suurendada.