Dialoog Eesti Kristliku Õigeusu Kirikuga on toimunud järjepidevalt, küsimuseks on hoopis Moskvale alluva kiriku sisuline valmisolek ja tahe, kirjutab Martin Tulit vastuses EKÕK piiskop Danieli arvamusloole “Dialoog vastasseisu asemel”.
Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku (tänavu märtsini Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik) piiskop Daniel püüab ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos jätta muljet, et Eesti riik on kirikute ja koguduste seaduse muudatusi läbi viies toiminud kiirustades, huvirühmi kaasamata ja koguni ühe konkreetse kiriku vastu.
Sellisele tõlgendusele on põhjust vastu vaielda, kuna väidetu ei vasta tõele. Kui vaadata kronoloogiat, siis ilmneb, et seadusloome protsess on olnud läbipaistev ja kõik võimalused dialoogiks olid olemas. Küsimus on olnud pigem selles, kas Moskvale alluv kirik neid võimalusi kasutas ning kas nad on astunud tegelikke samme enese Moskvast lahti sidumiseks.
Süsteemne töö ja kaasamine
Siseministeeriumil on usuliste ühendustega pikaajalised ja hästitoimivad suhtlus- ning koostöökanalid. Juba 2002. aastal allkirjastasid valitsus ja Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) ühishuvide protokolli, mille eesmärki aitab ellu viia valitsuse ja EKN-i vaheline laiapõhjaline valitsuskomisjon. Lisaks on siseministeeriumil eraldi koostöökokkulepped EKN-iga. EKN-i kuulub kümme kristlikku kirikut ja koguduste liitu, sealhulgas Eesti Kristlik Õigeusu Kirik (EKÕK). Arutelusid peetakse nii komisjoni istungitel, EKN-i töökoosolekutel kui ka kahepoolselt.
Kirikute ja koguduste seaduse muudatused olid korduvalt EKN-i töökoosolekute päevakorras. Näiteks 23. jaanuaril ja 15. mai 2025. aastal ning neil osales ka piiskop Daniel. EKN esitas omapoolsed ettepanekud, millega Siseministeerium arvestas. EKÕK ei esitanud kummalgi koosolekul vastuväiteid. Lisaks kaasati EKÕK-i esindajad riigikogu õiguskomisjoni avalikule istungile tänavu 18. veebruaril.
Järjepidev dialoog
Lugedes riigikogu vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muudatusi on selge, et need pole suunatud ühegi konfessiooni vastu, vaid on universaalsed. Elik kui tulevikus peaks mõni usuline ühendus või usuühing Eestis olema seoses Eesti julgeolekut ohustava välismaise usulise organisatsiooni või religioosse juhiga, on riigil selle tegevuse takistamiseks ja lõpetamiseks võimalik astuda konkreetseid samme.
Dialoog Moskva patriarhaadile alluvate siinsete vaimulikega ei alanud seaduseelnõu koostamisel, vaid eraldiseisvalt tunduvalt varem, alates Venemaa Föderatsiooni kallaletungist Ukrainale 2022. aasta veebruaris ning sellega kaasnenud Moskva patriarh Kirilli sõda toetavatest avaldustest. Sellest alates on siseministeerium olnud pidevas suhtluses ja dialoogis Moskva patriarhaadi siinsete esindustega.
Vaatame lähemalt, kuidas me praegusesse olukorda jõudsime ja mil moel on EKÕK olnud kaasatud.
- Mai 2022 – siseministeerium kohtub Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) metropoliit Jevgeniga Venemaa Föderatsiooni agressiooni ja MPEÕK-i seisukohtade teemal.
- Oktoober 2022 – siseministeerium kohtub MPEÕK-i piiskoppide Sergi ja Lazariga.
- Veebruar 2023 – siseministeerium reageerib liikumise KOOS ja MPEÕK-i metropoliidi Jevgeni üleskutsele ühispalvuseks.
- Märts 2024 – siseministeerium kohtub taas MPEÕK-i piiskoppide Sergi, Lazari ja Danieliga.
- Aprill 2024 – siseministeerium kohtub piiskop Danieli ja MPEÕK-i juristiga, samuti toimuvad kohtumised MPEÕK-i Tallinna ja Narva piiskopkondade kogudustega.
- Mai 2024 – EKN-is toimub valitsuse ja EKN-i ühiskomisjoni kokku kutsutud kohtumine kahe siinse õigeusukiriku MPEÕK-i ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vahel.
- Mai 2024 – siseministeerium kohtub metropoliit Jevgeniga Teamsis.
- Juuli 2024 – siseministeerium kohtub piiskop Danieli ja MPEÕK-i esindava advokaadibüroo Sirel&Partnerid vandeadvokaadiga.
- November 2024 – siseminister ja siseministeeriumi ametnikud tutvustavad Siseministeeriumis seadusemuudatust kõikidele EKN-i liikmeskirikute esindajatele.
- November 2024 – valitsuse ja EKN-i ühiskomisjoni koosolekul arutatakse kõikide liikmeskirikute kohalolekul mh kirikute ja koguduste seaduse muudatusi.
- November 2024 – siseministeeriumi kantsler kohtub piiskop Danieliga.
- November 2024 – siseministeeriumi ametnikud kohtuvad MPEÕK-i esindava advokaadibüroo Sirel&Partnerid vandeadvokaadiga.
- Aprill 2025 – siseminister Igor Taro kohtub kõigi EKN-i liikmeskirikute esindajatega EKN-i töökoosolekul.
- Mai 2025 – valitsuse ja EKN-i ühiskomisjoni koosolekul arutatakse kõikide liikmeskirikute kohalolekul mh taas kirikute ja koguduste seaduse muudatusi.
Need näited kinnitavad, et dialoog ei ole olnud episoodiline, vaid järjepidev ja mitmekihiline. Riik on pidanud pidevalt dialoogi ja pakkunud lahendusi.
Märtri oreool ei asenda tegusid
On märgiline, et piiskop Danielil on lihtsam kritiseerida ja hukka mõista Eesti riigi tegevust, kui oma Vene Õigeusu Kiriku ja vaimse isa Moskva patriarh Kirilli oma.
Senine dialoog on EKÕK-i puhul avaldunud arvukates kohtuvaidlustes ja kaebustes alates riikliku toetuse mittesaamise vaidlustamisest, rendilepingu ülesütlemisest Tallinna linnaga ja metropoliit Jevgeni Rešetnikovi elamisloa pikendamata jätmisest kuni riigikogu avalduse Moskva patriarhaadi Venemaa sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks kuulutamise vaidlustamiseni. Rääkimata arvukatest kaebustest ÜRO-s, sealhulgas väidetavast võimalikust genotsiidi ohust Eestis.
EKÕK ei ole mullu suvel ministeeriumiga kokku lepitut täitnud, vaid piirdunud kosmeetilise nimemuutuse, mitte sisulise Moskva Patriarhaadist kui agressiooni toetavast institutsioonist ja selle juhist, Moskva patriarh Kirillist lahti sidumisega.
Dialoog Eesti riigi ja usuliste ühenduste vahel toimub pidevalt ja mitmel tasandil. See, et EKÕK on olnud kaasatud arvukatele kohtumistele ja komisjonide aruteludele, on tõsiasi. Dialoog ei saa aga olla ühesuunaline, vaja on ka tegusid. Seaduse üle on debateeritud avalikult õigusteadlastega, seda on arutatud erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, usuekspertide ja usuliste ühendustega.
Nii piiskop Danielil, EKÕK-il kui ka kõigil teistel Eestis tegutsevatel usulistel ühendustel on olnud võimalus oma sõna sekka öelda. Väidetava ebamäärasuse kiriku tulevikus suhtes on põhjustanud aga Vene agressioon ning Vene Õigeusu Kiriku ja selle juhi Moskva patriarh Kirilli tegevus.