Kuid mida rakenduslik keskharidus ikkagi päriselt tähendab?

Kui seni pidi kutsekoolides valima vaid kitsaste erialade vahel – õppides näiteks tisleriks, logistikuks või kokaks – ning akadeemilised teadmised jäid selle arvelt tagaplaanile, siis uue kolledži eesmärk on võimaldada õpilastele soovi korral hiljem ka ülikooli astumist, seejuures mitte tugevat oskuste tausta ohverdades.

Kui seni kestis nii gümnaasiumis kui ka kutsekoolis kesk(eri)hariduse omandamine kolm aastat, siis AVARAs on see aeg pikendatud neljale. Seda ikka selleks, et spetsialistioskuste kõrvalt akadeemilist poolt mitte soiku jätta.

Uues kolledžis saab tulevikus omandada rakenduslikku keskharidust kuuel õppekaval:

  1. jätkusuutliku ettevõtluse korraldus;

  2. ilu- ja heaoluteenused;

  3. turismiteenused;

  4. toiduainete tehnoloogia;

  5. tekstiilitoodete disain ja tehnoloogia;

  6. kaubandus.

„Neis on senisest rohkem valikuvõimalusi ja paindlikkust ning suurem rõhk üldharidusainetel,“ põhjendas koolijuht Kristi Tarik erialade valikut ja kooli toimimisloogikat.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige lisas, et uue „haridusnähtuse“ loomine on järjekordne samm siinse koolisüsteemi paremaks muutmisel.

„Räägime Eestis juba pikemat aega sellest, et haridus on väga akadeemiline,“ ütles ta. „Oleme väga tugevalt teadmiste usku, aga võib-olla liiga vähe oskuste usku. Teadmisi peaks kombineerima oskustega. Kui on küsimus, et kus seda teha ja milliste õppekavade läbi – ja see kool ongi teenäitajaks. Tugev üldharidus ja tugevad oskused. Selle kooli avamine on rakendusliku keskhariduse võidukäigu algus.“