Hõbeda hind põrmustas 45 aastat püsinud rekordi ning on 2025. aastal enam kui kahekordistunud, kirjutab The Wall Street Journal. Praegusel tasemel 76,486 dollarit troiuntsist on hõbe futuuriturgudel kallim kui naftabarrel – reedese börsipäeva lõpetas USA toornafta 56,74 dollari peal.
Kui kaks lühikest pandeemiajõnksatust välja arvata, pole sellist asja juhtunud alates USA toornafta ehk West Texas Intermediate’i futuuridega kauplemise algusest aastal 1983. Üha aplamalt ja aplamalt haaravad hõbeda järele nii investorid kui töösturid, samal ajal kui nafta üleküllus on energiaturud üle ujutanud ja kütusehinnad alla surunud.
Nagu ka kulda, mis on tänavu kerkinud 72 protsenti ning mis samuti rekordhindadega kaupleb, kuhjavad investorid endale hõbedat nii füüsiliselt kui paberil, lootuses soetada varandust ning kindlustada end USA dollari ning teiste valuutadega seonduvate riskide vastu.
Hõbedanõudlus on kõrge ka ehtevalmistajate, meditsiiniseadmete ehitajate, elektriautotootjate, andmekeskuste rajajate ja eriliselt päikesepaneelivabrikantide leeris. Citigroupi analüütikute hinnangul on päikesetööstus neelanud ligi 30 protsenti kaevanduste ja taaskasutusse võtjate aastatoodangust.
«Kuigi Ameerika Ühendriikides on päikesetööstusest taandutud, ei langeta Euroopa riigid ja Hiina absoluutselt päikeseparkide ehitamise tempot, ning see neelab palju hõbedat,» ütles Sprott Asset Managementi tegevjuht John Ciampaglia.
Tööstuslikel kullaostjatel tuleb konkureerida kogu maailma investoritega, kellest paljud on varem kulda ostnud, kuid pöörduvad nüüd taskukohasema alternatiivi poole.
Hõbedaimport Indiasse, kus väärismetallid on hoiustajate hulgas populaarsed, on teinud viimasel ajal tormilise tõusu, kuna kulla hind on kerkinud üle 4500 dollari untsist ning seega paljude haardeulatusest väljas.