Jutt käib sellistest kohtutest, millel on teiste riikide osavõtul, aga ilma Venemaata kriminaalmenetluste läbiviimise volitused, ning rahvusvahelistest kriminaalkohtuorganitest, kui nende pädevus ei põhine Venemaa rahvusvahelisel lepingul või ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonil, vahendab Meduza.
Vene juristid selgitasid, et uus seadus puudutab muu hulgas rahvusvahelist kriminaalkohut (ICC).
Samuti on seaduses juttu võimalikest eritribunalidest Ukraina asjus.
Seaduseelnõu esitas riigiduumale 20. novembril Venemaa valitsus. Vastu võeti see 16. detsembril.
Haagis asuv ICC andis 2023. aasta 17. märtsil välja Putini ja Venemaa laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova vahistamisorderi. Neid kahtlustatakse Ukraina laste ebaseaduslikus Venemaale küüditamises. Venemaa oli ICC asutamise Rooma statuudi allkirjastanud, aga mitte ratifitseerinud. Oma allkirja võttis Venemaa tagasi juba 2016. aastal.
2023. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni Venemaa Ukrainas toime pandud agressioonikuritegude uurimiseks tribunali asutamiseks..
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)