Eelmisel nädalal kerkis taas teemaks planeeritav uus Tallinna suurhall. Tallinna linn pakkus sellele välja koha vana Ülemiste kaubajaama asemel, sama kohta on piielnud ka Eesti Olümpiakomitee. Selle asukohaga on aga üks oluline probleem: see tähendaks jalgpalli mängust välja jätmist.
Tallinna linna poolt välja antud pressiteatega kaasas olnud asendiplaane vaadates ei jää kahtlust, et linn näeb selles kohas vaimusilmas lihtsalt natuke suuremat Unibet Arenat, mitte tõeliselt multifunktsionaalset spordi-, kultuuri- ja konverentsikeskust, millest on spordirahvas seni rääkinud. Selle multifunktsionaalsuse juurde on seni mõttena kuulunud ka võimalus hallis pidada täismõõtmetes jalgpallimänge mitmetuhandelise tribüüni ees.
Sellest vajadusest on jalgpalliliit rääkinud eelkõige seoses üha enam talvisele ajale nihkunud rahvusvahelise kalendriga, mis nõuab teatud olukorras Eesti klubidelt ja näiteks naiste koondiselt kodumängude pidamist detsembris, jaanuaris ja veebruaris. Meeste eurosarjade põhiturniiri nõuetele Sportland Arena ega ükski teine Eesti staadion peale A. Le Coq Arena näiteks hetkel ei vasta, mis tähendaks, et kui mõni Eesti klubi Konverentsiliiga põhiturniirile peaks jõudma, tuleb loota pehmele detsembrikuule – viimased mängupäevad on 11. ja 18. detsembril.
Hoidku veel selle eest, kui mõni klubi peaks jaanuari lõpuni kestvale Euroopa liiga põhiturniirile “ära eksima” – meenutame selle aasta algust, kui lätlaste RFS võõrustas (ja võitis!) kodumängus Amsterdami Ajaxit 23. jaanuaril. Palju õnne areenimeistritele, kes peaksid sel juhul südatalvel Lillekülas muruväljaku mängukorda seadma, ja palju õnne palluritele, kes peaksid selle tundra peal vaat et karjääri suurimat vutti mängima.
Just seetõttu ongi viimasel paaril aastal käinud taustal töö Tallinnasse uue mitmeotstarbelise suurhalli plaanimiseks, mis saaks ühest küljest vajadusel täita jalgpalli rahvusvahelised nõuded (tribüüni vajaliku suurusena on läbi käinud 8000 kohta), aga oleks moduleeritav ka teiste spordialade ja suursündmuste, näiteks kontsertide, konverentside ja messide tarbeks.
Jalgpalli kõrval kaotaks ka kergejõustik
Ei ole mõtet varjata: tegu on üsna ulmelise plaaniga, mille teostumine tundub praegu olevat väga ebatõenäoline. Samas tundus omal ajal ulmeline ka paari aastaga nullist mängukõlbuliku A. Le Coq Arena ehitamine või Eesti jalgpallihallidega katmine. Eesti jalgpall on aga mõlemad need ülesanded suutnud ära teha.
Sellise superhalli maht ja sellega ilmselt kaasnevad püsikulud tunduvad aga juba vaimusilmas pööraselt suured ja koormaks kaela ükskõik kellele, kes selle eest tulevikus tasuma peaks hakkama. Tuletame meelde, et näiteks praegugi on omanikud olnud suures hädas tunduvalt väiksema Unibet Arena majandamisega ja kulude-tuludega plussi jõudmine paistab olevat äärmiselt keeruline. 8000 kohaga jalgpallihalli puhul räägime aga sellest veel mitu korda suurema hoonemahuga ehitisest.
Just see mitu korda suurem hoonemaht tuli mul meelde, kui vaatasin Tallinna linna poolt välja saadetud visiooni Ülemiste suurhalli osas. Sellele üsna kitsale maaribale mahub napilt ära praeguse Unibet Arena koopia, mis tähendaks seda, et kui riik, linn ja teised osapooled peaksid selle plaani käiku laskma, oleksid peaaegu kõikide teiste vajadused ilmselt täidetud, jalgpall jääks aga pika ninaga. Kaotajaks jääks ka kergejõustik – tõeliselt multifunktsionaalse halli puhul on mõeldud ka sellele, et esinduslik võistlusareen tekitada kergejõustikule. See lubaks Tallinnasse tuua näiteks talviseid suurvõistlusi.
Mõte on paberil, aga kas tegelikku tahet on?
Tuletame meelde: uue suurhalli võimaliku rajamise planeerimine jõudis märtsis isegi valitsuse koalitsioonileppesse, küll aga sihilikult ümmarguse sõnastusega:
Suurürituste hoone rajamiseks alustame ettevalmistusi Eesti Olümpiakomitee juhtimisel. EOK koostab äriplaani ja asukoha analüüsi ning seejärel teeme regionaalset tasakaalustatust arvestava asukohaotsuse. Tähtaeg IV kvartal 2026.
Ehk siis: alles järgmise aasta lõpuks, vaid mõni kuu enne tulevaid parlamendivalimisi peaks valitsus alustama ettevalmistusi suurürituste hoone rajamiseks. Kusjuures lahtiseks jäeti ka uks see rajada Eesti 200 liikme ja aastaid Tartu Arena trummi tagunud Tanel Teini suureks rõõmuks Tartusse, aga reaalne elu räägib siiski üsna selgelt Tallinna kasuks.
Teisisõnu: väga võimalik, et tegelikult ei juhtu midagi, palli lüüakse lihtsalt natuke ajas ettepoole. Reaalset tahet, indu ja mis peamine, raha, ei paista riigil hetkel olevat. Olgem ausad: on ka olulisemaid teemasid, millega tegeleda.
EOK on aga seejärel tasapisi hakanud uue suurhalli asja ajama. Augusti lõpus vihjati, et lauale on jäänud kolm võimalikku asukohta: lisaks eelmainitud Ülemiste kaubajaamale veel Paljassaare ja Tondiraba. Varasemalt on läbi käinud ka mõte Telliskivi kvartali juures asuvast vanast Kopli kaubajaamast. Sel nädalal tegi Tallinna linn aga pressiteate, kus toetas omalt poolt Ülemiste kaubajaama asukohta ning lubas omalt poolt katta halli ümbritseva maastikuarhitektuuri kulud, kui kinnistu linnale antakse.
Õnneks tundub, et tegu on pigem valimiseelse reklaamitrikiga, millega üritatakse püüda Riia EM-i järel kuumava korvpallirahva tähelepanu – mainiti ju teates, et kui kõik osapooled tahaksid, saaks selle uue ja suurema suurhalli valmis juba 2029. aasta suve lõpuks, kui Eesti võõrustab üht korvpalli EM-finaalturniiri alagruppi.
Pisut suurem Rocca al Mare suurhall oleks viga
Ülemistele rajatav hall oleks oma olemuselt natuke suurem ja värskem variant praegusest Unibet Arenast Rocca al Mares – funktsionaalsuse poolest oleks see sisuliselt sama, lihtsalt pisut suurem ja modernsem. Kui praegune Unibet Arena on tavaolukorras 7000 istekohaga, siis uue halli puhul on räägitud vähemalt 10 000 istekohast.
Eriti teravalt oli Unibet Arena mahutavus teemaks olnud viimastel aastatel, kui Eesti Korvpalliliit on soovinud EM-finaalturniiri võõrustamisõigust saada. Rahvusvahelise alaliidu FIBA nõue on saalile olnud minimaalselt 10 000 pealtvaatajakohta, aga õnneks näitas elu, et Eestile tehti erand ning 2029. aastal näeme suurt korvpalli Rocca al Mares sellegipoolest – pealegi on räägitud, et ajutiste lahendustega suudetakse finaalturniiri ajaks suurhalli mahutavus 9000 juurde viia.
Kõige valjemalt on viimasel paaril aastal suurhalli vähese mahutavuse üle nurisenud ja uut halli nõudnud korvpallifännid – koondise head esitused ja noor tuumik on kossukoondise mängudele tekitanud arvestatava piletinõudluse ning mõnel mängul on juhtunud ka seda, et kõik soovijad ei mahugi saali ära. Viimases valiksarjas müüdi sisuliselt välja kõik kolm kodumängu, protokolli läksid kirja 6400-6700 inimest.
Ma ei väida absoluutselt seda, et Eestis ei võiks olla spordisaali, kus korvpallimängu saaks vaadata rohkem kui 7000 inimest, kuid kas Ülemistele täiesti uue ja lihtsalt natuke mahukama ja moodsama suurhalli ehitamine peaks ikka olema see suund, kuhu liikuda? Selle asemel, et rajada veelgi mitmekülgsem ja rohkem kasutust leidev areen? Mis saaks sellisel juhul praegusest Unibet Arenast, mis jääks suurema ja uuema, pealegi riigi ja linna toetatava otsese konkurendi tulekuga ju täiesti sööti?
Natuke rohkem kohti – viieks-kuueks mänguks?
Korvpall on küll hetkel kuum teema, kuid ainult kossu vaatest ei saa uue suurhalli loomist vaadata. EOK peasekretär Kristo Tohveri väljaütlemine Tallinna linna viimase pressiteate järel sai näiteks nii korvpallifännide seas kui isegi ajakirjanduses täiesti kummastavat kriitikat. Nimelt tõi Tohver välja, et Ülemiste halli ei ole 2029. aasta korvpalli EM-iks vaja, sest see korraldusõigus on juba kätte saadud ning turniiri mängud on juba kavas ära pidada Unibet Arenal.
Näiteks isegi korvpalliliidu peasekretär Gerd Kiili andis intervjuus Delfile mõista, et 2029. aastaks Ülemiste suurhalli valmimisega ei arvestata ning EM-finaalturniiri saab suurepäraselt ära pidada ka Rocca al Mares. Ometi ristis Delfi ajakirjanik (samas artiklis!) mingil põhjusel Tohveri lause “mõneti kummaliseks”, sealjuures hinnangut põhjendamata.
Aga mida Tohver siis valesti või kummaliselt ütles? EM tulebki ju Tallinnasse! Kas selle jaoks oleks vaja superhall kiirustades ja nurki lõigates nelja aastaga valmis ehitada, et finaalturniiril viieks-kuueks mänguks saali paar tuhat inimest rohkem mahuks? Korvpalli suurturniirid ei ole sellised nagu jalgpallis, kus on garanteeritud, et iga kõrvalisemgi alagrupimäng müüakse välja. Tuletame meelde, et äsja Riias toimunud finaalturniiril oli alagrupifaasis täismaja või selle lähedane publikuarv ainult Läti ja Eesti osalusel toimunud mängudel. Teiste matšide puhul polnud haruldane, kui pealtvaatajaid märgiti protokolli isegi alla 2000.
Selle jaoks vägisi kiiruga suuremat saali ehitada – tundub lihtsalt veider. Pigem võiks leida lahendusi ja võimalusi, kuidas praegust Unibet Arenat moodsamaks ja suuremaks ehitada – erinevalt näiteks Ülemiste plaanist on Rocca al Mares juba olemas mitmed lahendused ja tugistruktuurid, näiteks parkimisvõimalused.
Samal ajal tuleb tasapisi edasi liikuda ka EOK aetava tõelise multihalli vagu, mis rahuldaks lisaks saalipallimängude suurvõistlustele ja suurtele mängudele ja jalgpalli ja kergejõustiku vajadusi. Jah, tegu oleks üsna mastaapse ja suuremahulise ehitisega, aga kui uus universaalhall rajada, siis juba nii, et kõik sellest võidaksid. Tohveri kinnitusel ei ole EOK oma plaanides jalgpalli mängust välja jätnud, samas kaalutakse kindlasti kõiki võimalusi.
Korvpallisõbrana tahaksin mina esimeses järjekorras Tallinnas näha hoopis mõistliku suurusega (3000-4000?) saali, millest saaks püsiv kodu BC Kalev/Cramole.