Meestearst Margus Punab rääkis Vikerraadios, et meie tervise kõige suurem riskitegur on ülekaalulisus ja tõdes, et me saame oma vananemist päris palju edasi lükata, kui lisaks tervise testimisele võtaksime olukorra muutmiseks koha midagi ka ette, et terviseriske maandada.

“Vananemist saab päris palju edasi lükata ja selle nimel tasub vaeva näha,” ütles meestearst, õppejõud, kunstikoguja ja poliitik Margus Punab. “Mina vananemist ei karda, see on loomulik protsess.”

Punab tõi välja, et suremise kultuuri puudus on ka üks meie ühiskonna suuremaid puudusi. “Me ei räägi nendel teemadel ja kipume neid peitma. Püüame meeleheitlikult elus püsida need viimased paar aastat. Ameerika Ühendriikides arutati, et viiendik või veel rohkem tervishoiu kulusid inimese kohta kulub tema viimase paari eluaasta jooksul. Minu arvates võiks suunata selle ressursi kuskile mõistlikumasse kohta.”

Meestearsti sõnul elavad lapsed täna liiga steriilses maailmas. “Sellega tuleb kaasa kohe ka teine poolus, kui me vaatame täna meie tervise kõige suuremaid riskitegureid, siis see on väga kiiresti kasvav ülekaalulisus, mis on täna väga suurel määral tabanud ka meie lapsi, just poisslapsi,” tõde Punab. “See on väga tõsine probleem, mis hakkab meie ühiskonda sööma nii majanduslikult kui ka muudes mõõdetes juba lähiajal.”

Punabi arvates tuleks süsteemsemalt muuta meie haridussüsteemi. “Me peame iga lapse igasse päeva tagama vähemalt ühe füüsiliselt aktiivse tunni. See on ainuke tee, kuidas me saaksime selle epideemia mingisuguse kontrolli alla. Koolides võiks rohkem rääkida ka sellest, kuidas kaitsta ennast negatiivsete uudiste ja mõttevoolude eest. See tarkus ei tule niisama.”

40-aastased inimesed saavad juba aru, et neil on kaks teed. “Kas sõita mööda allakäigutreppi kiiresti ära või siis muuta oma elu. Ja inimesed tõesti muudavadki oma käitumist, eluviisi, toitumist, füüsilist aktiivsust. Selles vanusegrupis ma näen küll väga häid tulemusi,” nentis Punab.

Eesti mees elab seitse aastat vähem kui Rootsi mees. “Üks suuremaid vahesid, mis meil täna on, on see, et täna juba mehed testivad iseennast, aga me veel ei võta midagi ette olukorra muutmiseks. Rootsis on nii, et riskitegur leitakse ja sellega hakatakse tegelema, riskitegurid maandatakse,” selgitas Punab. “Inimese tervis on väga suures osas inimese enda otsustes ja tegudes kinni.”

Punab tõi välja, et see aasta on olnud personaliseeritud meditsiini läbimurdeaasta. “Kardioloogid on perekondliku kõrge kolesteroolitaseme uuringu käivitanud. Septembris käivitus naistele geneetilise riski põhine rinnavähiskriiningu pilootprojekt ja ülikooli meestekliinikus käivitasime eesnäärmevähi varase avastamise geneetikapõhise projekti. Selle projekti käivitamist ma loen kõige suuremaks eduks, mis meil sel aastal on olnud,” loetles Punab.

Kunstikogumine on Punabi jaoks pikki aastaid olnud suur kirg. “Vahepeal väsisin näituste tegemisest ära, aga nüüd jaksan jälle. Iga inimene peabki keskenduma sellele kunstile, mida ta mõistab. Enamasti see on sinu enda põlvkond või natuke sinust vanemad, kelle kunsti on võimalik sügavuti mõista. Kunst ei ole minu jaoks ainult ilu ja visuaalne nauding, vaid kunstil peab olema ka intellektuaalne sisu, see peab mulle midagi ütlema, andma mulle lisaväärtust,” selgitas Punab.

Kaasaegsetest kunstnikest on Punabi lemmik Jaan Toomik, kes tegeleb üliausalt mehe eksistentsiaalse maailmaga ja naistest Meiu Münt, kes sama ausalt naiste valu ja maailma kujutab.

2025. aastat kokku võttes tõdes Punab, et rohkem tuleks keskenduda positiivsele ja õppima ennast kaitsma negatiivsete asjade eest. “Kui me seda ei suuda teha, siis lähevad meie asjad halvemaks. Kõigil kriitikutel ja pessimistidel soovitan lugeda Hans Roslingu “Faktitäiust”, mis on kõige parem teraapia meie kaamoslikus aastalõpus. Maailm liigub tegelikult väga kiirete sammudega järjest paremas suunas ja ma arvan, et ega meiegi sellest pääse ja kõik läheb ju hästi. Tööpuudus on väiksem, inimesed elavad hästi, autod sõidavad, kõik on ilus. Ma arvan, et meil on vist maailma kõige puhtam õhk üleüldse, meil on privileeg nii meie paiknemise kui ka looduslike tingimuste poolest. Me elame paradiisis. “