Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel ütles: „Novembris tehti rekord nii registreeritud kelmuskuritegude arvus kui ka kahjusummas. Politsei ja Piirivalveameti andmetel oli novembris kokku 370 juhtumit ja kaotati 4,4 miljonit eurot.“ Sellel aastal on seni olnud keskmine juhtumite arv kuus 303 ja kahjusumma 2,2 miljonit. November lõi need numbrid suurelt üle.
„Eriti kehvalt läks investeerimiskelmuste kategoorias. Kui seni on Eesti inimesed kaotanud sel aastal ühes kuus investeerimiskelmustega keskmiselt ligikaudu 380 000 eurot, siis novembris oli see summa lausa üle 1,8 miljoni euro,“ märkis Moppel.
Kui kõikide erinevate kelmusliikude peale kokku on keskmine kaotatud summa sel aastal ligi 8000 eurot, siis investeerimiskelmuste kategoorias on see üle 24 000 euro.
Kõige aktiivsemalt on kriminaalid tegutsenud pangakelmuste valdkonnas. Kui eelmine aasta kaotasid Eesti inimesed pangakelmustega 2,3 miljonit eurot, siis see aasta on see number kasvanud juba praeguseks ligi 11 miljonini. Kuigi detsembri numbrid selguvad alles uuel aastal, on selge, et Eesti inimestelt peteti sellel aastal välja rekordsummad.
„Kuigi pankade turvasüsteemid peatavad enamiku pettusi enne toimumist ja kaitsevad paljude inimeste raha, muutuvad petuskeemid pidevalt kavalamaks ja raskemini tuvastatavaks. Seetõttu on lisaks tehnoloogilistele lahendustele oluline ka ennetus ja enda andmete kaitsmine,“ lisas Moppel.
„Viimasel ajal on politsei andmetel sagenenud ka sellised olukorrad, kus pettur saab inimeselt kätte tema PIN1 koodi ning logib sellega eesti.ee portaali inimese kohta täiendavat infot otsima. Seda teavet saab pettur juba kasutada selleks, et enda valet usutavamaks muuta ja inimest veenda ise ära andma veel andmeid või raha,“ ütles Moppel. „Oma andmete turvalisusesse tuleb suhtuda täie tõsidusega, sest see on tugev kaitsekilp ennast pettuste eest hoidmiseks.“
Moppel rõhutab, et inimene ei peagi teadma kõikide erinevate pettuse liikide peensusi, aga peamine on meeles pidada seda, et mitte mingil juhul ei küsi üksi pank ega ametiasutus sinu PIN-koodi ega palu seda telefonikõne jooksul kuhugi sisestada. „Kui tekib kasvõi väike kahtlus, et helistajaks ei ole pank või muu ametiasutus, siis tasub kõne katkestada, ettevõtte kodulehelt telefoninumber otsida ja ise tagasi helistada, et uurida, kas kõne tuli tõepoolest neilt või on tegemist pettusega.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (16)