Režissöör Meel Paliale sõnul näitab filmide “Pikad paberid” ja “Fränk” edu, et noorte filmitegijate vaatenurk kõnetab publikut.
Aasta alguses jõudis kinolevisse režissöör Meel Paliale teine täispikk mängufilm “Pikad paberid”, mille Eesti Filmi Insituudi kokku kutsutud komisjon sügisel rahvusvahelise filmi kategoorias Oscaritele esitas. Lisaks pälvis film kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti valdkonna peapreemia.
“On olnud väga mitmekülgne aasta. Mul on väga hea meel, et see film välja tuli ja ka vaatajatele korda läks. See, et “Pikad paberid” valiti Eestit Oscaritele esindama tuli ka minule suure üllatusena. Tänu sellele olen saanud tutvuda huvitavate inimestega ja käia reisimas. Nii et see on olnud kõik väga põnev,” vaatas Paliale Vikerraadio saates “Lõpp hea, kõik hea” lõppevale aastale tagasi.
Muu hulgas sai Paliale “Pikad paberid” 18 esiletõstmist ERR-i kultuurportaali filmiaasta ülevaates, millest võttis osa 51 valdkonna spetsialisti. Eesti filmidest sai “Pikkadest paberitest” rohkem mainimisi vaid Tõnis Pilli debüütfilm “Fränk”. Palialele teeb rõõmu, et noori filmitegijaid on usaldatud.
“Nagu näha, see on ennast ära tasunud. “Fränk” oli tõeline kassahitt, seda käis üle 100 000 inimese vaatamas. “Pikki pabereid” käis oluliselt vähem inimesi vaatamas, aga sellest oli igal pool palju juttu ja arvustusi. Ma arvan, et see on märk sellest, et inimesed tahavad kuulda noorte perspektiivi. Ma loodan, et edaspidi tuleb veel noorte režissööride poolt filme Eesti kinolevisse,” lausus ta.
Seda, mis ühest filmis kinolevisse jõudes hiti teeb, on režissööri sõnul keeruline ette ennustada. “Frängi” puhul tõi ta välja noored, andekad ja väga karismaatilised noored näitlejad, kes teisi noori võlusid ja nad kinno meelitasid. Samuti kiitis ta “Frängi” sotsiaalmeedias toimunud turundust.
Enda Oscaritele esitatud “Pikki pabereid” on Paliale saanud tutvustada erinevates Ameerika Ühendriikide suurlinnades. Niinimetatud Oscari-tuur on talle kinnitanud seda, et enda sisetunnet tasub alati usaldada.
“Teha seda, mis sulle endale korda läheb. Siis võib juhtuda, et see meeldib ka teistele. See on ju tegelikult juba ammu teada, et mida isiklikum mingi asi on, seda universaalsemaks see kipub minema. See juhtus ka “Pikkade paberitega”. Mul on tunne, ka välismaal on inimesed väga suhestunud selle filmiga ja tundnud ennast ära. Inimkogemus on ikkagi universaalne,” arutles ta. Uue aasta alguses esitleb ta filmi veel Pariisis ja Bostonis.
Lisaks filmide tegemisele on Paliale ka tegus filmivaatja, vaadates aastas ära enam kui 200 filmi.
“Ma kindlasti ei vaata filme ainult kinos, aga ma proovin käia kinos nii palju, kui on võimalik. Alati kui on võimalus vaadata filmi kinos, siis ma teen seda. Üleüldse ma arvan, et sellest võiks saada harjumus, kui inimest huvitab film, et käia kinos vaatamas ja käia teiste inimestega koos ning pärast arutada selle üle, mis on nähtud – see on ka väga oluline osa filmivaatamise kogemusest, just see jagatud kogemus,” usub ta.
Detsembril alguses sai avalikuks, et voogedastusplatvorm Netflix soovib osta Warneri filmistuudio ja voogedastusplatvormi HBO. Ekspertide sõnul võib tehingu lõpuleviimine anda kinokultuurile valusa hoobi. Ka Paliale leiab, et see endaga midagi väga positiivset kaasa ei too.
“Pigem on natukene hirmus, kui ühel firmal on nii suur kontroll turu üle. Ja Netflixi väga ei huvita mingi kunstiline või kultuuriline väärtus, see on ikkagi selline raha tegemise masin, neil ei ole vaja kinosid. Mida rohkem inimesed käivad kinos, seda vähem veedavad nad aega nende voogedastusplatvormil,” arutles ta ja lisas, et seetõttu on oluline filme kinos vaatamas käia.
“Kino on veel ainus koht, kus me ei saa filmi pausile panna. Me peame seal istuma ja vaatama, ei saa samal ajal olla telefonis. See annab filmile kaalu ka, et see ei ole lihtsalt mingi toode, mis mängib taustal.”
Hetkel on Palialel käsil kaks projekti, mis lähiaastatel valmis peaks saama. “Praegu liiga palju nende kohta öelda ei taha ja ei saa, aga need on valmimas. Ilmselt järgmine aasta veel mitte, aga mitte liiga kauges tulevikus ma loodan.”