LENNART MERI – president 1992–2001
Lennart Meri 31. detsembril 1992:
“Ma ei ole kunagi lubanud lihapotte, pudrumägesid ega piimajõgesid. Kuid ometi tahan tänasel õhtul meelde tuletada, et mure sünnib ilma alati koos kaksikvennaga, kelle nimi on lootus. Vari ei sünni valguseta, öö kannul kõnnib päev. Olgu teie laud täna õhtul kui tahes kasin: teie laua ääres istub lootus, ja tema näojooned on koiduvalguses juba nähtavad.”
Lennart Meri 31. detsembril 1993:
“Meie tusameele talv tuleb meie kannatamatusest. Kuid riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust.”
Lennart Meri 31. detsembril 1994:
“Äratagem endas hetkeks Vene võimu aegsed mälestused Poliitbüroost, kes võis käigult vastu võtta otsuseid tervete rahvaste küüditamisest Siberi metsadesse või Kesk-Aasia kõrbetesse või määrata, et Eesti tuleb ümber kujundada üleliiduliseks fosforiidikaevanduseks või sigalaks. Need ajad ei tule kunagi tagasi, nad on jäädavalt möödas, ja selle eest võlgneme tänu teie tööle ja teie eesti jonnile.”
Lennart Meri. Autor/allikas: ERR arhiiv / Heidi Maasikmets
Lennart Meri 31. detsembril 1995:
“Riigina oleme ikka veel häälemurdeeas. Peame õppima riigina käituma. Peame mõtlema miljoni peaga, kuid kõnelema ühe suuga. See nõuab distsipliini ja vastutustunnet ka kõige kõrgematelt riigiametnikelt. Kahjuks õpime aeglaselt, laisalt ja vastumeelselt. /…/ Aasta saab olema Eestile karm, kui me laseme ennast uinutada senistest saavutustest. Seepärast andkem saabuvale aastale juba praegu õige hoog ja suund: olgu see enesepuhastamise ja selginemise aasta.”
Lennart Meri 31. detsembril 1996:
“Mind teeb murelikuks see, et valimised on hakanud muutuma omaette eesmärgiks, asjaks omaette. Me ei tegele niipalju reaalse tööga, vaid tegeleme valimistega, – ka täna, ka homme. See teebki muret nii teile kui minule. Demokraatia ei ole üksnes valimistulemus. Demokraatia on eeskätt oskus käituda riigimehena omas riigis. See on iga Eesti Vabariigi kodaniku kohustus. Oleme täiskasvanud rahvas. Täiskasvanud rahva suurim õnnetus on alaealine riik.”
Lennart Meri 31. detsembril 1997:
“Peame vaatama kaugele silmapiiri taha ja teadma, missugust haridust Eesti vajab aastal 2010 ja 2015, kui tänased lapsed lõpetavad kooli ja ülikooli. Eesti Vabariigil ei ole õpetaja Lauri lohutamas: kui kahte ülesannet ei jõua, tee üks! Ja ma igatsen taga aega, kui hakkab jälle käibima väljend “aus eesti töö”. Sest haridus on oskus ja oskus on haridus. Niisiis kõnelen haritud eestlase vajalikkusest, inimesest, kes võib küll hüpata nagu tiiger, aga väldib tiigriühiskonna kujunemist. Seepärast ei maksa imestada, kui sotsiaalsed probleemid kujunevad järgmistel aastatel Eesti Vabariigi päevaküsimusteks. Riik on ju inimeste ja maailma tasakaalustaja, muidu elaksime endiselt karjaviisi.”
Lennart Meri 31. detsembril 1998:
“Möödunud aasta vähendas Eesti enesekindlust. Meil oli küll pangapettusi, küll ärastamisi, küll ametiseisundi kuritarvitamisi. Kohtud töötavad aeglaselt, süü hajub ja nii kaotabki riik inimeste silmis usaldusväärsust. Igaüks teist on ju märganud, et rumalus või pettus jääb pikapeale nimeta, muutub anonüümseks ja määritakse riigile kaela. Ärge laske enda ja riigi vahele kiilu lüüa! Riik olete ennekõike teie ise: seda on oluline meelde tuletada üheksa nädalat enne valimisi.”
Lennart Meri Autor/allikas: ERR arhiiv / Toomas Tuul
Lennart Meri 31. detsembril 1999:
“Riik, nagu kasvav taim, vajab hoolitsust. Riik on poliitiline taim, mida peame kastma ja toitma. Aga riik ei ole mitte potilill, mille eest hoolitsemine annab esteetilist naudingut. Riiki hoides ja edendades hoiame ja edendame kõigepealt oma eesmärke ja kaitseme oma huvisid. Nagu iga inimene peab kogu elu tegutsema ja õppima, et olla võimeline tegutsema ka kümne või kahekümne viie või viiekümne aasta pärast –, ei ole ka Eesti riik mitte kunagi täiesti valmis, sest meie kõigi huvides on, et me saavutaksime oma eesmärgi ka muutunud ja muutuvas maailmas. Tänases Euroopas ei ole kodanike heaolu edendamine enam võimalik, kui riik on ennast oma teokarpi sulgenud. Me peame olema tublimad ja töötama paremini kui meie kontinendikaaslased, me peame end iga päev võrdlema nendega, kes on meist paremad, sest ainult nii suudame saavutada selle elukvaliteedi, mida me ihaldame. Enese võrdlemine nõrgematega on nõrkade eneselohutus.”
Lennart Meri 31. detsembril 2000:
“Tõelist soojust annab lastevanemate armastus. Ma mõtlen kõigile noortele, kellel on julgust lapsi saada, ja kes lapsi kasvatavad armastuse ja oma eeskujuga. See ei ole tänapäeval kerge, sest turumajanduse survel nähakse ka lastes ennekõike tarbijaid. Me peame vabanema sellest bulvari ajakirjanduse survest ning mõistma, et südamekultuuri, nagu ütles Juhan Smuul, armastust ja väärtusi vahendab lastele ennekõike vanemate hool ja pühendumine.”
ARNOLD RÜÜTEL – president 2001–2006
Arnold Rüütel 31. detsembril 2001:
“Seepärast näib kohane olevat just siin, aasta viimastel minutitel rõhutada seda, kui väga vajame uut dialoogi meie ühiskonnas. Dialoogi, mis ei rajaneks üksnes enamuse õigusel vähemuse üle, valitsejate õigusel rahva üle, vaid iga inimese, ea- ja huvigrupi ning lõpuks kogu rahva õigusel eneseväärikusele. Seda on eriti põhjust rõhutada veel nüüd, kus Eestil seisavad ees olulised valikud – liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga, mille nimel oleme läbi käinud juba pika ja pingelise tee.”
Arnold Rüütel 31. detsembril 2002:
“Meie rahva kestmiseks ja arenguks on hädavajalik tagada ka üldine majandusliku heaolu tõus ning riigi sisemise turvalisuse tulemuslik suurendamine. Kui siia lisada veel kohaliku ja keskvõimu suhete tasakaalustatus, siis ongi loetletud tähtsaimad ülesanded, mille täitmiseks vajame ühiskondlikku kokkulepet. Sellise üldistava leppe sõlmimine eeldab laiaulatuslikku sotsiaalset dialoogi nii kõrgematel kui alamatel tasanditel.”
Arnold Rüütel. Autor/allikas: ERR arhiiv / Ülo Josing
Arnold Rüütel 31. detsembril 2003:
“Lahkuv aasta oli tähelepanuväärne sellegi poolest, et teravamalt kui kunagi varem tuli esile muutuste vajalikkus mõtteviisis. Õige mitme rahvaalgatuse puhul ilmnes neidsamu jooni, mida mäletame 15 aasta taguse “laulva revolutsiooni” päevilt. Ent vahest alles nüüd teadvustasime vajaduse, et esindusdemokraatia kõrvale tõuseks osalusdemokraatia. See on märk, et loosung rahvast kui kõrgema võimu kandjast hakkab saama tegelikkuseks.”
Arnold Rüütel 31. detsembril 2004:
“Nii mõnigi vastuolu ja kriis koduõuel ja meist kaugemal maailmas võinuks jääda olemata, kui mõistmist, inimlikku soojust ja vastutustunnet oleks rohkem. Uuel aastal võiksimegi proovida enam mõista, selle asemel et üha hukka mõista ja tigedust võimendada. Ei tohiks ju olla ületamatult raske näidata inimlikku suurust, tahet leppida ja kokku leppida.”
Arnold Rüütel 31. detsembril 2005:
“Perekond, kus laps saab tuge nii emalt kui isalt, on ühiskonna üks jäävaid põhiväärtusi. Samas on otsekui elunormiks kujunenud vanemate kergekäelised lahkuminekud ja elunautimise avalik esiletõstmine. See tekitab valusaid üleelamisi lapsele. Aga see kahjustab ka ühiskonda ning solvab väärikaid, töökust ja haritust austavaid inimesi, kes just nende väärtuste toel oma lapsi kasvatavad.”
TOOMAS HENDRIK ILVES – president 2006–2016
Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2006:
“Eestil läheb hästi. Eestil läheb aina paremini, oleme saanud jõukamaks kui kunagi varem. Kohe lõppev aasta tegi meid ligi 15 000 lapse võrra rikkamaks. Seda on rohkem kui möödunud kaheteistkümnel aastal. Eestis on rohkem abielusid ja vähem lahkuminekuid. Kuigi see kõik ei peata veel meie kahanemist, näitab see ometi, et usume tulevikku, et oleme rahulikud, eneses kindlamad ja optimistlikumad.”
Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2007:
“Võtkem siis majanduse praegust olukorda kui uute sihtide seadmise ja järele mõtlemise aega. Meil tuleb panna alus majandusele, mis ei lähtu enam odavast tööjõust, vaid ajupotentsiaalist ja uusima tehnoloogia tulemuslikust kasutamisest. Eesti suudab oma majandust ümber korraldada. Oleme seda oma riiki taastades juba teinud, ja palju keerulisemas olukorras.”
Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2008:
“Meie majanduse mõõdumärkide järgi võib algav aasta tulla Eestile sel sajandil kõige keerulisem. Me täna alles laskume majanduslanguse oru põhja. Kui pikk on org ja kui kaugel tõus – ma ei tea. Me keegi ei tea. /…/ Me teame, et Eesti uus tõus tuleb, kui oskame endas säilitada meelekindlust ja mitte kahelda peamises: oma riigis ja iseenda oskustes. Algav aasta on kui järjekordne Eesti küpsuseksam. See selgitab, mida me väärt oleme; kui targad ja kui ettenägelikud me oleme; kas meie vaim peab vastu ka raskele ajale. Jah, me peame vastu. Ärgu olgu kellelgi siin mingit kahtlust.”
Toomas Hendrik Ilves. Autor/allikas: ERR arhiiv / Ülo Josing
Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2009:
“Meie kohta ei räägi tõde mitte kriisi sügavus, vaid see, kuidas me kriisis käitume. Otseteed õnneni viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame enamasti hoopis käänulisel rajal. Kui otseteed õnneni pole kuskilt võtta üksikisikul ega perekonnal, on neid samavõrra vähe ka valitsusel ja riigil. Oleme tihtipeale oma poliitikutest otsustajatega rahulolematud ja kurjad. Mina tahan neid täna kiita.”
Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2010:
“Ma imestan, kui kuulen kurtmist, justkui poleks Eestil enam suurt sihti, mille poole ühiselt liikuda. Sest me näeme Eestis ka tardumist. Me ei peaks klammerduma mineviku dogmadesse ega uskuma, et kõik kunagised lahendused töötavad igavesti.”
Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2011:
“Minu arvates võiksime täiskasvanud inimese meelerahuga toetuda mõistusele, rahvana ka oma kogemustele. Ja panna lõpuks käest oma lapsepõlve lelud. Lõpetada kurtmine, et maailm meid ei mõista. Jätta jonnakad õigustused, et “teised teevad ka”, kui oleme teinud midagi valesti. Saada aru, et keegi pole puhas või määrdunud pelgalt ameti poolest, aga et on ameteid, mis peavad olema puhtad.”
Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2012:
“Me teame, et ühiskonnad, kus kihistumine on väiksem, on üldjoontes edukamad ja õnnelikumad. Erinevused ei kao kunagi täielikult, elu maal ja linnas on kõikjal erinev. Aga, riigiasutusi ei pea koondama pealinna. Teid ja muud taristut tuleks väljaspool pealinna arendada jõulisemalt. Elekter ja muu eluks hädavajalik peaks olema maal taskukohasem. Inimesed peavad tunnetama, et politsei ja päästeteenistus on meil kõikjal lähedal. Edukas ja arenenud riigis ei sõltu elu võimalikkus sellest, mitme kilomeetri kaugusele jääb pealinn.”
Toomas Hendrik Ilves Autor/allikas: ERR arhiiv / Ülo Josing
Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2013:
“Meile teeb juba nüüd muret üldine tendents üksteist mitte kuulata. Arvamine, et oleme ise kõige targemad. Me kõik, Abja-Paluojast Toompeani, võiksime rohkem kahelda oma ainuõiguses, rohkem arvesse võtta teiste arvamusi. Aga see on võimalik vaid siis, kui me ise räägime viisakalt, kui me sõimlemise asemel pakume omapoolseid alternatiivseid lahendusi ja ka ettepanekuid, mida teised võivad samuti arvustada. Võistlema peavad ideed, mitte solvangud.”
Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2014:
“Haritus tähendab ka avatust. Avatust maailmale, avatust dialoogile ja vaidlustele. Haritud inimene ei karda teistsuguseid arvamusi, ta ei lasku sallimatusesse ja kolklusesse. Ei sallimatus ega vaen ole jõud, millega edasi minna.”
Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2015:
“Euroopa ja eurooplased on ristteel. Siingi kuuleme logisemist või koguni ohtlikku egoismi. Eurooplastena võiksime mõista, et rahvaränne Idast Läände ja Lõunast Põhja on me kõigi ühine väljakutse. Ärgem eksitagem end kujutlusega, et võiksime eralduda. Meie Euroopas ei soovita ma kellelegi üksi jääda, eriti siinses nurgas. Üksi, nagu ajalugu on tõestanud, ei saa me hakkama.”
KERSTI KALJULAID – president 2016–2021
Kersti Kaljulaid 31. detsembril 2016:
“Just praegu, kui maailm meie ümber on muutlik ja raskesti tõlgendatav, on eriti oluline üksteist hoida. Mõelda, mis on need väikesed sammud, kuidas me igaüks iga päev saame ise midagi paremaks teha. Suured ja üleilmsed mured ei ole põhjus jätta lahendamata kohalikud ja pisikesed probleemid. Vastupidi – suured mured ei saa kunagi kätte neid, kes väikeste tegude kaudu kokku hoiavad. Vajame nutikaid ideid ja lahendusi, mis ei tule üksteise arvelt, vaid üksteise soove ja tahtmisi võimendades. Ja et teha paremini, on mõistlik vahel olla ka konstruktiivselt kriitiline.”
Kersti Kaljulaid 31. detsembril 2017:
“Õmblusteta ühiskonna kasvades ja tugevnedes saabki riigist järjest rohkem võimaldaja ja toetaja. See ei tähenda riigi rolli vähenemist meie elus, pigem teisenemist. Julgeolek, tervishoid, haridus, toimetulek elu suurte õnnetustega – jõukohasel viisil pakub seda meile riik, mida me oma maksurahast oleme nõus üleval pidama. Kui me kellegi päästmiseks või millegi hoidmiseks – või lihtsalt, nagu täna, tuju tõstmiseks – tahame teha rohkemat, siis me võime ja tohime. Kuid nii nagu Vabaduse platsi tantsupeo korraldajad igal sammul rõhutasid – mitte kunagi vastandudes. See tantsupidu ei olnud protest otsuse vastu kaitsta väiksemaid lapsi ja napilt riietatud võimlejaid. See oli noorte omapoolne panus sellesse, et me kõigi tantsupeoelamus ka sel, 2017. aasta suvel, saaks parem, saaks parem, kui asjaolud seda võimaldasid.”
President Kersti Kaljulaid Vabaduse väljakul kõnet pidamas Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR
Kersti Kaljulaid 31. detsembril 2018:
“Rõõm on, et Eesti elab jõukamalt kui kunagi varem. Meil läheb objektiivselt võttes järjest paremini. Aga mure on see, et nii mõnigi üksikema, kes kasvatab puudega last, ei tunne seda. Nii mõnigi vanainimene oma eluõhtul – hooldekodus või oma kodus üksinda – ei tunne seda. Aastaid või ka vaid kord elus vägivalla all kannatanud ei tunne seda. Kas need, kes nõrgemad, tunnevad ennast kaasavõetuna? Või tunnevad nad end mahajäetuna ses ajas, kus Eesti tõepoolest on jõukam kui kunagi varem? See on küsimus, mida sobib esitada ka sel piduõhtul.”
Kersti Kaljulaid 31. detsembril 2019:
“Rahulik dialoog tehnoloogiausku ja pigem rahvusvahelist väärtustava seltskonna ja traditsioonide hoidmisse enam panustava seltskonna vahel on andnud meile meie tänase Eesti. Ühtede perspektiiv on teha meid järjest jõukamaks, teistel on oskus anda ja hoida meile alles seda, mis teeb meid õnnelikuks – rohelist ja maitsvat ja kindakirjalist Eestit. Kumbki pool ei kujutaks Eestit ette teiseta.”
Kersti Kaljulaid 31. detsembril 2020:
“On olnud väga raske ja keeruline aasta. On olnud enneaegset surma ja pikaajalisi kannatusi, kuigi meie arstid näitavad raskete kroonviirusjuhtumite ravi osas ka praegu Euroopa ja maailma paremaid tulemusi. Nad suudavad seda jätkata vaid siis, kui kogu ühiskond püüab hoida uute juhtumite arvu kontrolli all, et ei halveneks ligipääs arstiabile. Aga uus aasta tuleb uue, teaduslikult põhjendatud ja hoolikalt kontrollitud lootusega. Meil on vaktsiinid, üsna pea saavad eesliinitöötajad ja eakad kaitstud ja siis järgemööda me kõik teised ka.”
ALAR KARIS – president 2021–…
Alar Karis 31. detsembril 2021:
“Kartus ja hirm ei aita. Ei koduste ega rahvusvaheliste murede puhul. Koos oma sõpradega siin- ja sealpool Atlandit tuleme toime ka katsetega keerata maailm tagasi möödunud sajandisse, kus suured otsustasid, kelle mõjusfääri väikesed kuuluvad. Eesti ei ole üksi ja Eesti ei jää üksi, kui oskame näha maailma enda ümber, märgata ohte, aga ka võimalusi. Ja mis sama oluline, Eesti ei jäta oma sõpru üksinda, kui nemad abi vajavad.”
Alar Karis 31. detsembril 2022:
“Oleme nõudlikud iseenda vastu ja nende vastu, keda märtsi alguses valime meie riiki juhtima. Ärme lase valimiskampaanial hääbuda sõnade ja lubaduste näilisusesse, vaid vaatame nõudlikult nende lubaduste taha – millised neist teevad suuremaks vaid mõne erakonna ning millised teevad suuremaks, edukamaks ja kaitstumaks Eesti.”
Alar Karis 31. detsembril 2023:
“Riiki ei kaitse ega hoia üksnes relvad, vaid eelkõige inimesed, on lihtne mõte. Selle tõlge on aga keerulisem, sest paneb kaitsetahte sõltuma suhetest riigi ja kodaniku vahel ning tõstab ülioluliseks vastastikuse austuse. Oluline õpetus kõigile, kes riigiasju ajavad.”
Alar Karis 31. detsembril 2024:
“Ühtehoidev kogukond – see on meie tõeline jõud. See tähendab, et peame märkama ja toetama inimesi enda ümber. Meil on paraku liiga palju neid, kes ütlevad, et majanduslikult on raske toime tulla. Ent mida rohkem on inimesi, kes ei tunne end kõrvale jäetuna ja kes tulevad oma eluga toime, seda paremini läheb meil kõigil, kogu Eestil.”
Alar Karis. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR