Projekti eesmärk on tugevdada riiklikku julgeolekut ja lihtsustada piirivalve igapäevatööd. Ehitus läks maksma 166 miljonit eurot ning sellele lisandub veel 20 miljonit eurot, mis suunatakse patrullteede, sildade, tornide ja nutikate seiresüsteemide rajamisse. Ehitusprotsess oli teadaolevalt tehniliselt üsna keerukas, kuna tööd tuli teha soisel maastikul ja muutlike ilmastikuolude kiuste. Tähtaegadest kinnipidamiseks kaasati kuus erinevat ehitusettevõtet.
Kuigi projekt on nüüd füüsiliselt valmis, esineb kogu taristul jooksvalt kahjustusi, mille peamisteks põhjusteks on loodusnähtused – eriti tormid ja langenud puud. Inimtegevusest tingitud kahjustused on harvemad ja valdavalt seotud ebaseaduslike piiriületajatega. „Nad võivad aia läbi lõigata, kuid on olukordi, kus kogu paneeli pole vaja välja vahetada. Piisab augu lappimisest. Kulud ei ole väga suured,“ selgitas Läti riikliku kinnisvaraameti VNĪ esindaja Jeļena Gavrilova.
Piirivalve hinnangul on tara selgelt parandanud piirikontrolli tõhusust. Sarnane projekt (145 km) lõpetati mullu ka Valgevene piiril. Aed ja selle kõrvale rajatud taristu muudavad patrullimise lihtsamaks ning võimaldavad kiiremini märgata katseid piiri kahjustada või ületada. Statistika järgi on rikkumisi küll esinenud, kuid üldine olukord piiril on stabiilne.
Läti rahvusringhääling LSM kirjutab, et kohalike elanike suhtumine on märksa skeptilisem. Paljud ei tunne, et füüsiline tara suurendaks nende turvatunnet, ning juhivad tähelepanu kaasaegsetele ohtudele, mis ei ole seotud maapiiri ületamisega. Eriti tuuakse välja õhuruumist tulenevaid riske, näiteks droone või rakette, mille vastu piirdeaed kaitset ei paku.