Kahe protsendi juurde langenud toetusega valitsuserakond Eesti 200 loodab järgmiste valimistega Eesti poliitikast kadumist vältida, panustades vastandumist otsides väärtuskonfliktidele ja kaalub nimevahetust, kirjutab Eesti Ekspress erakonna viimasel juhatuse koosolekul arutatut kirjeldades.
Järgmise aasta alguses kavatseb Eesti 200 esitleda manifesti, mis erakonna tuuma ja eesseisva väärtuskonflikti täpsemalt ära kirjeldab, teatas Eesti Ekspress.
“Pean väga tõenäoliseks, et järgmises riigikogus meid ei pruugi olla,” ütles ajalehele Eesti 200 juhatuse liige Ando Kiviberg.
“Mina pean väga-väga tõenäoliseks, et Eesti 200 on järgmises riigikogus,” ütles samas välisminister Margus Tsahkna.
“Oleme tähtis liberaalne erakond ja ilma meieta saab Eestist Ungari – sellise sõnumi tahab Eesti 200 tuleval aastal valijate pähe toppida,” kirjeldab ajaleht sündivat plaani.
“Juhatus oli üksmeelel, et Eesti Vabariik vajab sellist liberaalset erakonda,” vahendas 16. detsembri partei juhatuse koosolekut Irja Lutsar.
Koosolekul kinnitasid juhatuse liikmed ajalehe teatel üksteisele, et Eestis käib heitlus konservatismi ja liberalismi, mineviku ja tuleviku, mustade ja valgete jõudude vahel ning nemad võitlevad heade poolel.
Poliitikud tunnistasid, et Eesti 200 bränd on pärast 2022. aasta edukaid valimisi tublisti rappida saanud. Pealegi ei tea suurem osa inimesi, miks erakond niisugust nime kannab. Seetõttu kaalub Eesti 200 juhatus erakonna nimesse sisse sõna “liberaalne” lisamist.
Mitmed Eesti 200 juhatuse liikmed rääkisid Ekspressile, et erakonna juhi valimised tuleks tuua varasemaks ehk juunist kevade peale. Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles samas ajalehele, et kuuleb sellest esimest korda.
Kohalikel valmistel suutis Reformierakonna väiksema partnerina valitsusse kuuluv Eesti 200 nimekirja välja panna vaid 10 omavalitsuses. Tulemuseks oli 9824 häält ehk 1,7 protsenti toetust ja kolm kohta Tartu volikogus, võimule ei saanud Eesti 200 kuskil.
Jüristo: ka Keskerakond tõusis tuhast
Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) juht Tarmo Jüristo ütles “Vikerhommikus”, et vaadataes Eesti 200 arenguid, ei ole arutelud tuleviku üle kuigi üllatavad.
“On ootuspärane, et nad nüüd ütlevad, et nüüd tuleb otsustada, mis üldse saab. Valimiskünnise ületamine on loomulikult see mure, mis kõike seda kannustab. Neil on ikkagi riigikogus 14 kohta. Need on kaalul, seal on inimesed, kes peavad tulevikku vaatama ja mõtlema, mis teha saab,” lausus Jüristo.
Vastates küsimusele, kas Eesti 200-l on võimalik veel tõusta tuhast ja saada riigikokku uuesti sisse, vastas Jüristo, et poolteist aastat poliitikas on päris pikk aeg ja tõi näite Keskerakonna toetuse kasvust.
“Ja see hea asi, mida siin meelde tuletada, on see, mis on juhtunud Keskerakonnaga, kes oli ka pärast oma viimast pereheitmist surnuks kuulutatud, maha kantud, kirstu pandud ja muld peale kraabitud, et nüüd kaob ära ja lakkab olemast ja marginaliseerub. Ja vaadake, kus me täna oleme. Selles suhtes need asjad, mis on irrealistlikud, kipuvad olema täitsa realistlikud asjad, mida üldse ei tahaks uskuda, et realistlikud on. Kas nüüd see konkreetne asi on realistlik. Ma ütleksin niimoodi diplomaatiliselt, et see ei saa olema lihtne, aga ma jätaks selle võimaluse lahti. Poolteist aastat on pikk aeg ja asju on võimalik teha,” rääkis Jüristo.
“Kas need asjad on nüüd need asjad, mis välja aitavad… Öelda, et Eesti 200 on see, kes Orbani tuleku Eestis ära hoiab… Ma ei tea, kui veenev see sõnum praegusel hetkel on, aga kui seal on marketingi geeniused, kes selle asja suureks mängivad, siis mine tea,” lisas ta.