Raske aeg kestab veel aastaid, ütles Soome peaminister Petteri Orpo aastavahetuse pöördumises.
Järgneb Petteri Orpo aastavahetuse pöördumine:
Kallid soomlased, talve kõige pimedam aeg on seljataga, iga päev on eelmisest pisut helgem. Soomet laastanud torm Hannes on vaibunud. Tänu võimudele ja kõigile, kes on tormi tekitatud kahjude parandamisega vaeva näinud. Võime olla uhked selle üle, kuidas Soome nendes olukordades tegutseb.
Uue aasta eel valitseb tõsine, kuid mitte lootusetu meeleolu.
Paljudel meist on tulevaks aastaks üks soov üle kõigi teiste: relvarahu ja püsiv rahu Ukrainas. Neli aastat Venemaa jõhkrat agressioonisõda on liiga palju. Miljonid ukrainlased on sunnitud oma kodudest lahkuma. Sõda on nõudnud üle kümne tuhande tsiviilohvri, kellest sajad on lapsed. Ja me ei unusta neid, kes lahingus langesid.
Sõda on muutnud Euroopa julgeolekukeskkonda. See muutus on püsiv.
Viimastel nädalatel ja päevadel on intensiivselt arutatud Ukraina võimaliku rahu tingimusi. Euroopa seisab Ukraina kõrval, nii et lõpptulemus oleks selline, millega Ukraina saab leppida.
Kahjuks pole Venemaa näidanud mingeid märke rahu soovimisest. Putini oht on ainult süvenenud.
Enne jõule toimunud EL-i tippkohtumisel tegime vajaliku ja olulise otsuse: Ukraina saab järgnevateks aastateks 90 miljardit eurot toetust. Ilma välisfinantseerimiseta ähvardaks Ukrainat juba kevadel maksejõuetus.
Soome ja enamik teisi EL-i riike oleksid soovinud Venemaa külmutatud varasid Ukraina hüvanguks kasutada. Me ei suutnud tippkohtumisel selles osas kokkuleppele jõuda. Soome seisukoht Ukraina ühise võlaga rahastamise osas oli lahtine, pidasime seda võimalikuks, kuid ei uskunud, et selle taga on üksmeel. Pikkade läbirääkimiste lõpus leppisime kokku hübriidmudelis: võtame ühise laenu, kuid Venemaa külmutatud varad jäävad külmutatuks ja need on lõppkokkuvõttes mõeldud laenu tagasimaksmiseks.
Selle mudeliga saavutasime oma kõige olulisema eesmärgi: Ukraina saab vajalikud vahendid ja suudab jätkata kaitsevõitlust. Ilma nendeta ei saa ta läbi rääkida rahu, vaid alistumise osas.
Pinged ei vaibu isegi siis, kui Ukrainas on vaherahu ja rahu. Venemaa ei muutu.
Venemaa on oht kogu Euroopale, täna, homme ja kauges tulevikus. Olen seda mitu korda öelnud ja tahan seda nüüd uuesti öelda: me ei karda Venemaad. Me oleme valmis.
Selle valmisoleku üks osa on see, et me otsime koostööst suuremat jõudu. Seetõttu korraldasin ma enne jõule Helsingis EL-i idapiiri riikide esimese tippkohtumise. Euroopat kaitstakse idas, põhjast Musta mereni. On oluline, et meie, idapiiri riigid, tihendaksime oma koostööd nii EL-is kui ka NATO-s. Meie ülesanne on hoida idapiiri piirkondade küsimust päevakorras, keegi teine seda meie eest ei tee.
Kohtumine pälvis EL-is ja NATO-s palju positiivset tähelepanu. Siin oli meil suurem mõjuvõim kui meie suurus.
Soome on koos Poolaga koostöös juhtpositsioonil. EL-i tulevane finantsraamistik näeb ette 135 miljardit eurot kaitseks. Lisaks on eelarvet ette nähtud kasutada sõjalise mobiilsuse parandamiseks. Meie eesmärk on, et seda raha kulutataks just idas.
Head soomlased,
ka Soome riigi rahanduse olukord on tõsine. Keegi ei saa sellest faktist mööda vaadata. Valitsus on pidanud riigi rahandust korrigeerima ajalooliselt raske käega, umbes 10 miljardi euro võrra. Isegi sellest pole piisanud, kulutused on endiselt suuremad kui tulud. Kohandusmeetmete abil oleme aga suutnud ära hoida võla kasvamise kontrollimatusse spiraali.
Asjatundjad prognoosisid, et majandus hakkab kasvama 2023. aasta kevadel. Ikka ja jälle on prognoosid osutunud valeks. Venemaa sõda Ukrainas ja jäädavalt suletud idapiir on mõjutanud Soome majandust ja soomlaste meeli viisil, mida keegi poleks osanud ette näha. Sõda on inimeste meeltesse pugenud ebakindluse ja murena.
Meie majandus ei kasva ning samal ajal suurendavad rahvastiku vananemine, kaitse tugevnemine ja kasvavad intressikulud avaliku sektori kulutusi. Need väljakutsed on suured ka järgmisel aastal ja veel aastaid hiljem.
Paljud leibkonnad säästavad nüüd mustadeks päevadeks. Valitsus on püüdnud suunata avaliku sektori rahanduse sääste tööealisele elanikkonnale, kellel on kõige rohkem võimalusi oma olukorda mõjutada. Nõrk tööhõive olukord on neid võimalused vähendanud. Kärpeid on tunda ka paljudes lastega peredes. Valitsus teeb kõik endast oleneva, et parandada tööhõivet – et võimalikult paljud isad ja emad leiaksid tööd ja elataksid oma peresid.
Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu otsustab Soome suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamise ja võtab jaanuaris vastu soovituse olukorra parandamiseks. Euroopa Komisjoni sõnum Soomele on see, et oleme astunud õigeid samme. Oleme teinud vajalikud struktuurimuudatused, oleme rakendanud lugematul hulgal majanduskasvu ergutavaid meetmeid.
Muuhulgas oleme investeerinud oskusteabe arendamisse, kiirendanud investeeringuid puhtasse tööstusse, kiirendanud lubade andmist ja parandanud kasvavate ettevõtete juurdepääsu rahastamisele.
Kuna majandustsükkel hoiab meid tagasi, ei piisa isegi sellest.
On selge, et Soome riigi rahanduse korrastamine ei õnnestu selle valimisperioodi jooksul. See ei tähenda, et valitsus käed rüppe laseb. Vaatame veel kord üle, mida saab teha majanduskasvu edendamiseks ja tööhõive parandamiseks. Kui Euroopa Komisjon soovitab kokku hoida, siis me seda ka teeme. Teeme seda selleks, et tagada soomlastele heaoluühiskonna teenused ka tulevastel aastatel.
Isamaa vaatenurgast oli möödunud aasta üks olulisemaid otsuseid see, et selge enamus parlamendierakondadest pühendus nn võlapidurile ehk kulutuste kontrolli all hoidmisele ka eelseisvatel valimisperioodidel. Enne järgmisi valimisi määratletakse kohandamise eesmärk, millest kõik erakonnad on lubanud kinni pidada. Erakondadel võivad olla vahendite osas erinevad seisukohad. Eesmärk on endiselt ühine, me tahame Soome tagasi õigele teele saada.
Võlapidur on hea näide erakondade võimest jätta poliitilised vaidlused kõrvale ja tegutseda vajadusel koos. See on väikese riigi eeliseks.
Sarnast koostööd on vaja ka sotsiaal- ja tervishoiuteenuste korrastamiseks. Valitsus on hoolekande valdkonna reformi puudused kõrvaldanud. Oleme juba teinud palju häid edusamme ja töö jätkub. Mudelis on aga endiselt suuri struktuurilisi ja rahalisi probleeme. Peame hakkama neid parlamendis eelseisvaks valimisperioodiks koos kaaluma.
Ka siin on eesmärk ühine: tahame tagada soomlastele head ja toimivad sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning nende jätkusuutliku rahastamise.
Head soomlased,
eriti rasketel aegadel tasub pöörata tähelepanu asjadele, mis on head. Neid on palju.
Valitsus on astunud arvukalt samme investeerimis- ja ettevõtlustingimuste parandamiseks. Möödunud aasta tõi kaasa mitu head uudist: jäälõhkujate lepingud Ameerika Ühendriikidega, pikaajaline leping kruiisilaevade ehitamiseks, miljardite dollarite suurused tellimused Patriale, investeeringud andmekeskustesse ja edukad idufirmad. Meil on igati põhjust eeldada, et need uudised on saadaval ka järgmisel aastal.
Kasv algab siis, kui Soome toodetele on välismaal nõudlust. Kui meie ettevõtted saavad täielikult ära kasutada kõiki võimalusi, mis meil on näiteks kaitsetööstuse, puhta energia ja tehisintellekti valdkonnas.
Kasv algab siis, kui ebakindlus vaibub ning korterite, autode, kodumasinate ja teenuste müük kasvab. Kui kodusid remonditakse.
Kasvutingimused on valmis. Ettevõtete bilansid on korras. Soomlaste ostujõud on paranenud ning samuti kasvavad Soome investeeringud ja säästud. Tööjõu maksustamise leevendamine tugevdab palgatöötajate ostujõudu ka järgmisel aastal.
Oleme jätkanud investeerimist haridusse ja kõrgetasemelisse oskusteabesse, suurendanud ülikoolide õppekohtade arvu ning teadus- ja arendustegevuse rahastamist.
Olen eriti rahul konkreetsete otsustega suurendada lugemis- ja arvutamistundide arvu üldhariduskoolides ning keelustada mobiiltelefonid. See toob rahu õpetamisse ja õppimisse tundides. Meie, otsustajad, oleme nende otsuste eest palju kiitust saanud. Mure laste ja noorte pärast ühendab soomlasi.
Tuleval aastal vajab Soome soovi koos edu saavutada. Vajame rohkem asju, mille kallal koos töötada. Siis saame hakkama. Isegi rasketest probleemidest saab üle, kui otsime koos lahendusi ja usume oma võimalustesse.
Head uut aastat igale soomlasele!
Petteri Orpo
Peaminister
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.