Välisminister Margus Tsahkna sõnul on NB8 kujunenud olulisimaks poliitilise koordinatsiooni platvormiks meie piirkonnas. „NB8 peab kinnistuma kui regiooniülene poliitilise koostöö kese, millele toetudes viime ellu oma eesmärke,“ rõhutas Tsahkna. Eesistumise ajal soovib Eesti kasutada NB8 formaati peamise rahvusvahelise poliitikakoordinatsiooni tööriistana nii liidrite, ministrite, kõrgemate ametnike kui ka diplomaatide tasandil.
Oluline eesmärk on ka NB8 kui ühtse identiteediga samameelsete riikide grupi kuvandi tugevdamine maailmas. „NB8 riigid on koos märksa suuremad, nähtavamad ja mõjukamad kui eraldi tegutsedes. Soovime, et meid käsitletaks ühtse ja tugeva regioonina, mis on vaatamata riikide suhtelisele väiksusele majanduslikult ja poliitiliselt üks olulisemaid partnereid Euro-Atlandi ruumis,“ ütles välisminister. Eesti plaanib eesistumise ajal suurendada teadlikkust NB8 olemusest ning rõhutada regiooni rolli maailmamajanduses ja rahvusvahelises poliitikas.
Eesti seab eesmärgiks ka Põhjala ja Balti riikide regionaalse lõimumise järgmisele tasemele viimise, pöörates erilist tähelepanu kaitse-, kultuuri-, digi- ja majanduskoostööle. „NB8 on juba täna üks tihedamalt lõimitud piirkondi Euroopas, kuid koostöövõimalused pole veel ammendunud,“ ütles Tsahkna. Koostööd soovitakse laiendada ka ministeeriumideüleselt, et kasvatada regiooni konkurentsivõimet, julgeolekut ja vastupanuvõimet.
Eesistumise prioriteetide seas on ka Ukraina igakülgse toetuse jätkamine ning Venemaa survestamisel juhtrolli hoidmine. NB8 riigid on ühiselt maailma ühed suurimad Ukraina toetajad ning kõik NB8 riigid on NATO liikmed, panustades aktiivselt alliansi otsuste elluviimisesse. „Põhjala ja Balti riikide koostöö on meie ühise julgeoleku, majandusjõu ja poliitilise mõjuvõimu võimendi. Meie eesmärk on olla eestvedajad nii Ukraina toetamisel kui transatlantilise sideme tugevdamisel,“ rõhutas Tsahkna.
Eesti eesistumine NB8 formaadis kestab kogu 2026. aasta.