Kuulasin muude tegemiste kõrvale poole kõrvaga presidendi intervjuud riigitelevisioonile ja jäin mõtlema, et kui puudub valmidus küsimustele sisuliselt vastata, konkreetseid positsioone võttes ja väljendades, siis milleks üldse intervjuud anda? Lihtsalt väsitav on kuulata mittevastuste seeriat, kus sisulisi vastuseid asendab lõputu udutamine arutelu olulisusest.
Heaks näiteks oli korduvalt esitatud suunav küsimus Eesti väärtusruumi tähenduse ning seejärel nn surrogaatemaduse seadustamise kohta. President võinuks ju võtta seisukoha – kas Veidemanni toetuseks või laituseks. Samuti oleks ta saanud määratleda väärtusruumi konkreetsete väärtuste kaudu. Või esitada seisukohti kas nn surrogaatemaduse seadustamise poolt või vastu – ja siis põhjendada oma vaateid.
Eriti hea olnuks, kui president suutnuks ka väljendada elementaarset arusaama, et inimkaubandust ei tohiks üheski vormis aktsepteerida, naiste sünnitusmasinaks taandamist samuti mitte ning et lastelt ei tohiks teadlikult võtta õigust kasvada koos oma ema ja isaga.
Aga kui kogu vastus piirdub korduva loosungliku udujutuga, et eks me ikka peame neid küsimusi arutama, siis see ei ole riigipeale kohane tase.
Eriti totter on kuulata presidendi juttu, et inimesed ei tohiks peljata oma arvamust väljendada, samal ajal kui kogu intervjuu läbivaks jooneks on just nimelt see pelgus presidendi enda kehastuses. Huvitav, kas mitte just president ise ei peaks olema see inimene, kes annab (ka väärtusruumiga seonduvalt) julgelt õigeks peetud seisukohti väljendades ning sedasi argumenteeritult avalikus arutelus osaledes teistele kodanikele head eeskuju?
Mina küll tahaks näha presidendi ametikohal isiksust, mitte läbinähtavalt selgeid seisukohti mitteomava või nende väljendamist pelgava ümmarguse jutu veeretajat. Aga kuni rahvas endale ise riigipead valida ei saa ja jätkub presidendi määramine parteide tagatubade kokkuleppel, seni pole ka lootust, et mõni selline isiksus võiks presidendiks saada.
Varro Vooglaid, Riigikogu liige
Vaata lisaks:
https://www.err.ee/1609897177/karis-kui-valispoliitika-on-karemeelne-peab-keegi-andma-pidurit