Sajandi esimene veerand on möödas. Mida võiksime järgnevasse veerandisse kaasa võtta? Ütleme rohkem head ja vaatame üksteist pisutki lahkema pilguga, sest me loome seda Eestit iga päev kõik koos, ütles president Alar Karis uusaastatervituses.
Kallid Eesti inimesed! Mõni minut veel ja terve aasta on ajalugu. Kõik jääb nii, nagu oli. Kõik öeldud sõnad ja tehtud teod, mõeldud mõtted ja kuuldud tõed.
Kindlasti olete omakeskis arutades möödunud aasta juba kokku võtnud. Leidnud sellest palju ilusaid ja kirkaid hetki, rõõmsaid koosolemisi, aga ka raskeid katsumusi.
Eesti aastaid kirjutame kõik ühiselt. Me loome sellist Eestit, nagu me tahame. Sellist, nagu sel suvel laulupeol, kui tulime kokku, et tunda koosolemise ja Eesti lõhna.
Sügisel valisime endi esindajad oma kodukohtades. Loodan, et olete kõik rahul. Sest ise me ju nii tahtsime. Eks ikka selleks, et anda oma kodukandile nägu ja tegu, aga ka selleks, et poliitikat tehtaks vähem loosungite või hüüumärkidega.
Alanud õppeaastal hakkasime gümnaasiumides aru pidama tehisaruga, et saada Eesti targemaks ja nutikamaks.
Maailmas kõnelesime õiguspõhise korra ja rahvusvaheliste organisatsioonide tõhusama toimimise eest. Selleks, et mitte keegi ei oleks enam kunagi üksinda. Aasta viimase hetke peomelus on meil südamesopis kindlasti ka Ukraina.
Raamatuaastal rääkisime päris palju raamatutest. Mõnda raamatut jõudsime ka mõnuga lugeda. Enda pärast. Ja et oleks uusi mõtteid, mille üle sõpradega arutleda.
Meist mõned jõudsid käte jõul või üksi üle ookeani. Selleks, et saaksime öelda: eestlased suudavad kõike.
Eks tõsi on ka see, et päris palju sai aasta jooksul vaieldud ja jageletud, aga tervislik ja mõistlik on elus kaasa võtta siiski hea.
Sajandi esimene veerand on möödas. Mida võiksime järgnevasse veerandisse kaasa võtta?
Et me oskaksime kuulata ja otsida tasakaalu. Alati ei ole vaja alustada oma tõest, oluline on tõeni jõuda. Piilume oma mullist välja ja püüame mõista teist. Siiralt ja tõsiselt, sest kõige parem tarkus sünnib arukalt arutledes.
Ärme halvusta, pisenda, räägi end väiksemaks, vaid usume iseendasse ja kaasmaalastesse. Oleme mõistvamad ja heasoovlikumad. Ütleme rohkem head ja vaatame üksteist pisutki lahkema pilguga, sest me loome seda Eestit iga päev kõik koos.
Ühte asja maksab meeles pidada: aastad vahetuvad kiiresti. Oluline tuleb esmajoones täide viia ja mõista, et oma unistusi maksab ellu viima hakata juba homme. Või siis ülehomme. Et aasta pärast saaksime oma väikese peolaua taga öelda, et ma olin 2026. aastal veidigi parem inimene, andsin nii palju, kui sain, ja et just sellist Eestit ma tahaksin.
Head uut aastat, kallis Eesti!