Meedia: Ukraina droonid ründasid kahte Venemaa naftatöötlemistehast | Välismaa

Venemaal rünnati ööl vastu 1. jaanuari Kaluga oblastit ja Krasnodari kraid. Venemaa meedia teatel olid droonide sihtmärgiks naftahoidla ja naftatöötlemistehas.

31. detsembri õhtul puhkes Kaluga oblastis Ljudinovo asulas tulekahju. Kohalikud võimud teatasid, et pärast droonirünnakut põles tööstusrajatis.

Okupatsiooniuuringute keskuse juht Petro Andrjuštšenko selgitas, on tegemist kohaliku naftahoidlaga.

“Pärast rünnakut põleb Venemaal Kaluga oblastis Ljudinovo linnas asuv Rosnefti naftahoidla,” ütles ta.

Lisaks teatasid kohalikud kanalid tulekahjust Krasnodari territooriumil asuvas naftatöötlemistehases.

Samal ajal teatas Venemaa kaitseministeerium, et väidetavalt hävitati öö jooksul 168 Ukraina drooni, sealhulgas 61 Brjanski oblasti, 25 Krasnodari oblasti, 24 Aasovi mere, 23 Tula oblasti, 16 Krimmi, 12 Moskva oblasti ja 7 Kaluga oblasti kohal.

Päev varem ründasid Ukraina relvajõud Venemaa naftataristut ning droonid tabasid Krasnodari krais asuvat Tuapse naftatöötlemistehast, süüdates seal suure tulekahju.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas kolmapäeval, et rahulepingu julgeolekugarantiid peavad olema ratifitseeritud kõigi partnerite poolt, edastas uudisteagentuur Unian.

Zelenski hinnangul toidavad nõrgad lepingud sõda, mistõttu on ta valmis allkirjastama ainult tugeva kokkuleppe.

“Kavatsused peavad saama julgeolekugarantiideks. See tähendab ratifitseerimist. USA kongressi, Euroopa parlamentide ja kõigi partnerite poolt. Budapesti taoline paber Ukrainale ei sobi. Ukraina ei vaja Minski taolist peent lõksu. Allkirjad nõrkadel lepingutel vaid õhutavad sõda,” seletas Ukraina president.

Zelenski lisas, et püüab saavutada rahu aastateks ja mitte nädalaks või kaheks.

“Minu allkiri saab olema tugeval lepingul ja just selle nimel toimub praegu iga kohtumine, iga kõne ja iga otsus, et tagada tugev rahu kõigile. Mitte päevaks, nädalaks või kaheks kuuks, vaid rahu aastateks,” jätkas riigipea.

Ukraina liidri sõnul pole see tõeline edu mitte ainult Ukrainale, vaid ka Ühendriikidele ja Euroopale ning üldiselt igale rahvale, kes ei taha sõdida, vaid soovib turvaliselt elada.

Ukraina president Zelenski ütles varem päeval ajakirjanikele, et julgeolekugarantiid on etapiviisilised, kuid samaaegselt relvarahuga peaks alustama seiremissiooniga. Samuti märkis Ukraina riigipea, et lepingus on täpsustatud neli allakirjutajat: Ukraina, Ühendriigid, Venemaa ja Euroopa. Seetõttu peaksid eurooplased lepingu üle arutama Venemaa diktaatori Vladimir Putiniga. Samuti on Zelenski sõnul julgeolekutagatised praegu olemas vaid Ukraina ja USA vahel.

Uniani andmetel ei välistanud Zelenski, et sõda Ukrainas võib lõppeda 2026. aastal.

President selgitas, et vastasel juhul peab Putin välja kuulutama mobilisatsiooni, kuid ei taha seda teha. Ukraina presidendi hinnangul on Venemaa armee uute värvatute arv võrdsustunud kaotuste arvuga. Riigipea lisas, et venelased ei austa mobilisatsiooni ja seetõttu võib tekkida võimalus sõda lõpetada.

Ukrainlasi, krimmitatarlasi ja venelasi ühendava vastupanuliikumise ATESH agendid hävitasid Venemaal Novosibirskis sõjaliseks otstarbeks kasutatud raadiotorni, vahendas neljapäeval sisside informatsiooni uudisteagentuur Ukrinform.

“Meie võitlejad põletasid maha Novosibirskis Tolmatšovo lennubaasi lähedal asuva raadiotorni,” seisis teadaandes.

Raadiotorn tagas usaldusväärse, turvalise ja tõhusa juhtimise ning side Tolmatšovo lennubaasis paiknevatele Vene armee üksustele, mille hulgas ka lennuväeüksus. Torni kasutati piirkonnas ühtlasi tsiviil- ja sõjaväelise side vaheltlõikamiseks ja pealtkuulamiseks.

Partisanid rõhutasid, et selle rajatise hävitamine raskendab Vene relvajõududel oma vägede juhtimist ja kontrollimist ning jätab nad ilma olulisest luureandmete kogumise vahendist.

Hiljuti viis ATESH Venemaal asuvas Voronežis raudteel läbi diversiooniakti, mis häiris relvade tarnimist Kupjanski suunal.

Tulekahju Odessas peale Venemaa rünnakut. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS

Venemaa ründas 1. jaanuari öösel taaskord Odessat. Päev varem said Venemaa rünnakus kannatada kuus inimest. Ukrinformi teatel teatas Odessa oblasti sõjaväevalitsuse juht Oleh Kiper rünnakust Telegramis.

“Vene terroristid ründasid taas häbitult droonide abil Odessa oblasti tsiviilelanikkonna jaoks kriitilise tähtsusega ja elutähtsat energiainfrastruktuuri. Ühes rajatises puhkes tulekahju,” kirjutas ta.

Rünnaku tagajärjel on Odessa linna toimisele olulistes ettevõtetes registreeritud elektrikatkestusi. Kõik teenused töötavad tagajärgede kõrvaldamiseks võimendatud režiimis.

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 207 970 (võrdlus eelmise päevaga +1060);

– tankid 11 488 (+7);

– jalaväe lahingumasinad 23 849 (+4);

– suurtükisüsteemid 35 678 (+36);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1587 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1266 (+0);

– lennukid 434 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 98 453 (+769);

– tiibraketid 4136 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 72 418 (+171);

– eritehnika 4035 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.