Kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand sõnas intervjuus ERR-ile, et president Alar Karise uusaastatervitus oli lihtne ning peab õigeks, et riigipea ei proovinud oma kõnet liialt keeruliseks muuta. Küll aga on Tarandi hinnangul presidendil väga keeruline tõmmata aastavahetusel oma kõnele tähelepanu, kuna enamik inimesi on peomeeleolus ning mõtetega ollakse juba uues aastas.
Kui näiteks Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron tõid oma uue aasta kõnedes esile Ukraina sõda ja rahulepingut, siis Eesti president Alar Karis tervitas eestlasi palju helgemal toonil.
Kultuurilehe Sirp peatoimetaja Kaarel Tarand sõnas, et presidendi tänavust kõnet on keeruline analüüsida.
“Ei olegi hästi võimalik meie presidendi uusaastatervitust väga analüüsida või hinnata. President ise mõni päev varem ütles oma pikas aastalõpu intervjuus, et president peab oma kõne täpselt sellisena, nagu president arvab, et seda kõnet on mõistlik teha. President tegigi, mida pidas mõistlikuks. Nüüd edasi võib ju küsida, et kas see formaat üleüldse võimaldab midagi sisulist öelda või ongi see rohkem vormitäide? Võib mõelda niimoodi, et milline pööraselt raske ülesanne on tegelikult kolme sõnaga sisustada viis minutit eetriaega nii, et auditooriumi tähelepanu kogu aeg püsiks. Põrgulikult keeruline ülesanne ja eriti aastavahetuse südaööl, kus sul on maailma kõigist võimalustest kõige väiksema tähelepanuvõimega auditoorium. Sa võid neile ükskõik kui palju kulda puistata, aga keegi ei pane midagi eriti tähele või ei saa millestki aru,” lausus Tarand.
Küll aga tõi Sirbi peatoimetaja välja, et president valis võrreldes teiste riigipeadega tõesti leebema vormi, mis on Tarandi hinnangul ka igati õige lähenemine.
“Mõne minutiga väga süvaanalüüsi maailma sündmustest ei tee ja tulevikku väga ei ennustada. Põhimõtteliselt oli tal üks soov ja sõnum, et Eestis arutelu- ja suhtluskultuur areneks paremuse poole ning ideaalis peaks niimoodi ühiskond tõeni jõudma,” ütles Tarand.
Tarand pidas veel tähelepanuväärseks, et president ei pakkunud ühtegi teemat, millele tuleks ühiskonnas rõhku panna.
“Vorm on antud – kultuurne arutelu kõigis põletavates päevaküsimustes ja ka pikemas strateegias, aga eks huvirühmad peavad selle sisustama. Nüüd peaks minema lahti teemapakkumise võistlus, et kellel on tähtsam teema, mida ühiskond sel aastal peaks arutama, sest selge on see, et kõik teemad ei ole võrdsed ja väga mitut teemat korraga ei jõua arutada, sest siis tähelepanu hajub ja lõpuks on ainult müra ning otsuseid ikka ei tule,” sõnas Tarand.
Sirbi peatoimetaja ei usu, et presidendi sõnum aga inimestele peatselt kohale jõuab, kuna pühademeeleolu kestab veel mõnda aega.
“Eks läheb pool jaanuari aega kuni inimesed oma argieluga jälle kohanevad. Hakkavad tööle ja mõtlema, et mis meist saab ning eks paljugi mõjutavad juba aasta teise poole sündmused ja teemad. Riigikogu valimised on aasta pärast, hilissuvel või varasügisel saab Eesti endale uue või järgmise presidendi ehk nii avanevadki kõik need arutelud, mida peavad juhtima kandideerivad isikud ja erakonnad. Sellest me ei pääse, aga enne seda võiks muidugi mingisuguseid suuremaid ja üldisemaid asju ka arutada, kui valimised ja parteid ennast meie ühiskonnale peale ei suru,” lausus Tarand.
Tarandi hinnangul ei ole presidendi kõne uue aasta saabumise puhul miski, mis peab kindlasti igal aastavahetusel eetris olema, kuna aasta lõppemise puhul vahendatakse meedias niikuinii piiramatult soove.
“Minu isikliku maitse järgi ei ole vaja, et keegi avaliku võimu esindaja, ükskõik kui tore ta isiklikult mulle ei tunduks, mind aastavahetuse öösel tingimata tervitab ja mulle häid soove edastab. Neid soove on ju meedia vahendusel saadud piiramatus koguses juba edastada, teha kokkuvõtted ja nii edasi. See on selline punktipanek, mille üle võib ka arutleda, et kas seda tingimata on vaja või ei ole. Eks kõik presidendid on sellele mõelnud, et kas sellel hetkel on võimalik ka mingit sügavat sõnumit ning mõtet edastada inimestele või on see selline ilusti pakitud uusaastatervitus lihtsalt, kust ei maksa otsida seda, mida seal ei ole ja mida sinna sisse ei olegi pandud,” sõnas Tarand.