Meie planeedil elab lugematult palju liike elusolendeid, kuid sellest hoolimata avastatakse neid üha juurde.
Ameerika teadlaste äsja avaldatud uuringu järgi avastavad teadlased uusi liike üha kasvavas tempos, igal aastal enam kui 16 tuhat.
John Wiens Arizona Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et mitmeski suures elusolendite rühmas, näiteks taimede, seente, ämblikulaadsete, kalade ja kahepaiksete seas on elurikkus suuremgi veel kui teadlased seni arvanud on.
Mõned teadlased on varem väitnud, et uute liikide avastamise tempo on hakanud aeglustuma, mis näitavat siis, et liike, mida veel avastada saaks, enam palju ei ole, kuid Wiensi ja ta kaaslaste tulemuste põhjal on olukord täiesti vastupidine. Uusi liike avastatakse kasvavas tempos ja avastamiste lõppu ei paista kuskilt.
Wiens ja ta kolleegid sedastavad, et ajavahemikus 2015 kuni 2020 avastati igal aastal juurde enam kui kümme tuhat loomaliiki, peamiselt putukaid ja muid lülijalgseid, enam kui 2500 taimeliiki ja enam kui 2000 seeneliiki.
Lootustandvalt kõlab asjaolu, et juurde avastatud liikide arv ületab kaugelt väljasurevate liikide arvu, mis jääb, nii palju kui teada on, kümmekonna kanti.
Avastatavad liigid ei ole sugugi kõik mikroskoopilised ja silmale nähtamatud olesed, vaid nagu mainitud, on nende seas ju ka putukaid, aga ka täiesti makroskoopilisi taimi ja seeni ning isegi selgroogseid loomi avastatakse igal aastal mitusada liiki.
Teadlased söandavad ka välja pakkuda, kui palju sellist avastustempot arvesse võttes peaks maailma suuremates olendirühmades liike üleüldse olema.
Nad väidavad, et kalu on kokku umbes 115 tuhat liiki ja kahepaikseid 41 tuhat liiki. Need on julged pakkumised küll, sest praegu tuntakse kalaliike vaid umbes 42 tuhat ja kahepaikseid 9000.
Maailma taimeliikide koguarv peaks Wiensi ja ta kaaslaste hinnangul küündima aga üle poole miljoni.
Teadlased prognoosivad ka, et uute liikide avastamise tempo kasvab edaspidi veelgi.
Üha enam tulevad siin appi tänapäevased molekulaarbioloogilised vahendid, mis aitavad avastada niisuguseid liike, mis välimuse järgi ei olegi üksteisest eristatavad, kuid geneetilisel tasemel on kindlalt omaette liigid. Bakterite ja seente seas on selliseid juhtumeid rohkesti.
Pildil on Indias elav tirdiline.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.