2025. aastal pidime tunnistama ka seda, et Eesti autopark vananeb. Üks automaksu keskseid eesmärke oli autopargi uuendamine ja CO₂ heite vähendamine, kuid praktikas näeme vastupidist. Kuigi uute autode müügis on hübriidsõidukite osakaal kasvanud, on üldine autopark vananenud. Transpordiameti andmetel on sõidukite keskmine vanus juba 13,5 aastat. See tähendab, et meie teedel liigub üha rohkem saastavamaid ja liiklusohutuse seisukohalt ohtlikumaid sõidukeid ning keskkonnaeesmärgid ei täitu.
Positiivne on see, et autoettevõtted on viimase aasta jooksul teinud läbi ulatuslikud restruktureerimised ja efektiivistamised ning enamik suuremaid tegijaid on sellest protsessist tulnud välja tugevamana. See aga ei tähenda, et turg automaatselt taastuks – müük ei sõltu täna niivõrd pakkumisest, kuivõrd ostja kindlustundest.
Kasv on võimalik, kuid suurim risk ei ole majandus
Praeguste prognooside kohaselt võib 2026. aasta tuua automüügile ligikaudu 30% kasvu võrreldes 2025. aastaga. See eeldab aga, et maksudes ei tule uusi muudatusi ja tarbija kindlustunne ei saa täiendavat lööki. Absoluutnumbrites jääme siiski selgelt alla 2024. aasta tasemele ning taastumine on aeglane.
Suurim risk automüügile 2026. aastal ei ole majanduslik olukord, vaid poliitiline ebakindlus. Kui automaksu ümber jätkub pidev vaidlus ja arutelu selle üle, kuidas 2027. aastal võidakse maks tühistada, siis võib 2026. aasta teisel poolel turg taas sisuliselt seiskuda.
Uus aasta jääb tõenäoliselt ostja turuks. Nõudlus on endiselt nõrk ja see annab ostjale tugeva positsiooni hinnaläbirääkimistes. Samas ei ole see olukord lõputu – suuremad allahindlused ja kampaaniad võivad koonduda eelkõige aasta algusesse. Lisaks ei julge automüüjad enam ladudesse suuri koguseid ette osta, mistõttu tuleb uusi autosid sagedamini tellida ning tarneajad pikenevad.