Venemaa soovib alanud aasta sees jõuda tulemuseni, mis võimaldaks öelda oma kodanikele, et nad on soovitud tulemuse Ukraina sõjas saavutanud, kuid huvi sõjategevus kiiresti peatada Kremlil ei ole, rääkis julgeolekuekspert Rainer Saks Vikerraadio hommikusaates.
“Näeme kahte elementi. Üheks on rahukõnelused ja teisalt käib intensiivne sõjategevus rinnetel,” ütles Saks. “Seetõttu esitatakse ka suuri nõudmisi Ukraina territooriumidele.”
“Teistpidi ei julgeks öelda, et Venemaa plaanib kogu 2026. aastat sõjapidamisega sisustada, kuna neil on suuri probleeme ja ilmaasjata nad rahukõnelusi ka ei peaks,” lisas Saks. “Neli aastat kestnud täiemahuline sõda pole toonud tulemusi ja sellest lähtudes peab Venemaa tegevuse ümber hindama.”
Saks märkis, et president Vladimir Putini uusaastapöördumine oli napp ja keskendus peaaegu täielikult sõjale. “Sõja alguses Venemaa president soovis näidata, et sõda on kuskil kaugel ja pigem armee asi. Nüüd oli see pöördumine pigem appikutse moodi,” ütles ta.
“See demonstreerib, et Venemaa armeel on probleeme reservidega. Näeme ka rindel rünnakute aktiivsuse langust,” lisas Saks. “Venemaa armee kaotused alates septembrist on olnud väga suured ja seda ei ole suudetud värvatutega korvata.”
Laiemas vaates tõdes Saks, et Venemaa poliitiline süsteem on üles ehitatud jõulise presidendi ümber, kes avalikult mingit nõrkust näidata ei saa. “Isegi kui nad on sisemiselt nõrgad, siis avalik sõjakas retoorika ei muutu. See on vastase eksitamise oluline komponent ja ka oma rahvale tuleb jätta mulje, et võim on tugev;” selgitas ta.
“Kiireid lahendusi sõjale ei ole mõtet oodata. Kindlasti tuleb Venemaa poolelt üllatusi, et läbirääkimiste käiku mõjutada,” ütles Saks.
“Väidan siiski, et Venemaa sooviks selle aasta sees jõuda tulemuseni, mis võimaldaks öelda oma kodanikele, et nad on tulemuse Ukrainas saavutanud,” lisas Saks.