„Need arvud on rekordiliselt suured ning möödunud aastate kogemus näitab, et ohutase püsib ülimalt kõrgelt ka aasta lõpusirgel. Ei tasu ka unustada, et blokeeritud rünnakud on jäämäe tipp – iga päev leiavad kurjategijad uusi viise oma eesmärkide täitmiseks ning tehnoloogia üritab neile hüpetega järgi jõuda. Seega kuigi digitaalsed tööriistad on enda kaitsmiseks väga hea viis, ei asenda need üldist ettevaatlikkust,“ ütles Elisa diguturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese.
Rünnakute intensiivsus kliendi kohta kasvab kiiresti
Netivalvuri pikaajaline statistika näitab, et tänavused kasvunumbrid ei seisne ainult blokeeritud ohtude koguarvus, vaid ka nende sageduses ühe kasutaja kohta. Kui 2022. aasta alguses tuli Netivalvuri kliendi kohta keskmiselt reageerida alla 10 ründele kuus, siis 2023. ja 2024. aastal kasvas see näitaja mitmetesse kümnetesse ja seejärel sadadesse. 2025. aasta sügiskuudel ulatus rünnakute arv kohati juba üle 300 ühe kliendi kohta kuus.
Statistika järgi moodustab pahavara ligi 80% kõigist blokeeritud intsidentidest, olles jätkuvalt peamine ründevektor. Samal ajal on märgatavalt kasvanud ka andmepüügikatsete hulk, need on muutunud varasemast sihitumaks ja keerukamaks.
Rünnakud ei ole enam juhuslikud, vaid need on ajastatud, lokaliseeritud ja kohandatud Eesti inimeste digiharjumustega. Levinud on eestikeelsed petusõnumid, mis kasutavad kohalike kullerfirmade nimesid, Eesti pankade visuaale või viiteid e-teenustele ning on sageli ajastatud tööpäeva keskele või õhtusse, mil digiteenuste kasutamine on kõige aktiivsem.
Sügis ja pühadeperiood toovad rünnakute laine
Tuvastatud ohtude andmed näitavad selget hooajalist mustrit: küberkuritegevus kiireneb sügisel ja saavutab haripunkti pühade eel ja ajal. Just sel perioodil kasvab e-kaubanduse maht ja pakiliiklus, mida kurjategijad aktiivselt ära kasutavad. Seevastu on rahulikumad perioodid aasta alguses ja suvel.
Pühade ajal on levinud rünnakuteks näiteks võltsitud e-poed ja kampaaniad, mis lubavad erakordselt soodsaid pakkumisi, samuti kullerteenuste nimel saadetud SMSid ja e-kirjad, mis kutsuvad inimest paki kättesaamiseks lingile vajutama. „Novembris ja detsembris võib kõikjal näha e-poodide ja kullerteenustega seotud petuskeemide hüppelist kasvu. Oktoobri rekordilised numbrid annavad alust arvata, et pühadeperioodil võivad rünnakumahud taas uusi rekordeid teha,“ ütles Tennokese.
Automaatlahendus peatab ohud enne, kui need jõuavad kasutajani
Võrgutasandil töötavad turvateenused blokeerivad pahavara, petulehed ja muud ohud. Elisa Netivalvuri teenus töötab näiteks automaatselt ega eelda kasutajalt eraldi rakenduse paigaldamist või seadistamist. Siiski rõhutab Tennokese, et vaid digitaalsetele abilistele ei tasu lootma jääda.
„Nutikad teenused ja viirusetõrje aitavad küll tagalat kaitsta, aga parem oleks, kui ükski pahalane sinna ei jõuakski. Seetõttu tuleb end ohtude kursis hoida, veebimaailmas ettevaatlikult talitada ja mõista, et rünnaku ohvriks võib langeda igaüks,“ lisas ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (4)