Erik Abner, Eesti noorte teaduste akadeemia liige, 3. jaanuar 2026
Vastus: ülekaalul on geneetiline alus, kuid ka meie elustiil mängib kehakaalu puhul suurt rolli.
Ülekaal tekib enamasti siis, kui inimene tarbib rohkem energiat, kui keha suudab ära kasutada. Kuid teadusuuringud on näidanud, et umbes 40–70% ülekaaluriskist on pärilik. See tähendab, et meie geenid mängivad meie kehakaalu kontrollimisel umbes sama palju rolli kui keskkond. Kuid suur hulk ülekaalu mõjutavatest geenidest ei reguleeri mitte meie ainevahetust, vaid mõjutavad meie aju toimimist ja seega hoopis meie käitumist – näiteks isu ja söömiskäitumist.
Mõned geenid, nagu need, mis reguleerivad erinevate hormoonide tootmist ja keha küllastustunnet, mängivad ülekaalu kujunemisel olulist rolli. Näiteks söömise käigus tekkiv hormoon nimega leptiin edastab ajule signaale, andes meile teada, et keha on saanud piisavalt energiat, aidates seeläbi söögiisu alandada. Ehk siis täiskõhutunne käib suuresti hoopis aju kaudu. Sageli võib väikeste geneetiliste mõjude tõttu olla aga leptiini signaalide edastamine häiritud. Seepärast võib paljudel inimestel küllastustunne hilineda, mis viib sageli liigsöömise ja kaalutõusuni. Tänapäeval on ka paljud ülekaalulisusevastased ravimid suunatud just söögiisu vähendamisele ja hormoonide signaalide tasakaalustamisele, et aidata inimestel oma toitumist paremini kontrollida.