Suitsetamine on üks peamisi välditavaid surmapõhjuseid maailmas. See on meditsiiniline fakt, milles valitseb teaduslik konsensus. Ükski tervishoiutöötaja ei saa ega tohigi suitsetamist soovitada.

Samal ajal seisame silmitsi reaalsusega, et miljonid inimesed suitsetavad ning paljud neist on korduvalt üritanud loobuda, kuid ei ole õnnestunud. See tekitab küsimuse, mida rahvatervis peaks pakkuma neile, kes hoolimata pingutustest ei suuda suitsetamisest loobuda.

See kommentaar ei propageeri suitsetamist ega suitsuvabade seadmete kasutamist. Eesmärk on esitada teaduskirjanduse põhjal tasakaalustatud ülevaade kahjude vähendamise (harm reduction) kontseptsioonist ning kutsuda üles avatud arutelule.

Käitumise muutmise keerukus

Enne lahenduste arutamist on oluline tunnistada, et käitumise muutmine on äärmiselt raske, isegi kui inimene teab kõiki fakte.

Uuringud näitavad, et ülemaailmselt suitsetab ligikaudu 21 protsenti arstidest (Cattaruzza & West, 2013). USA arstide seas vastab 12,9 protsenti meestest ja 21,4 protsenti naistest alkoholisõltuvuse kriteeriumidele (Oreskovich et al., 2015). Üle 40 protsendi kogevad läbipõlemist (Shanafelt et al., 2015).

Need andmed ei näita arstide nõrkust, need illustreerivad, kui keeruline on käitumist muuta isegi siis, kui teadmised on olemas. See peaks andma perspektiivi, kui räägime ootustest patsientidele.

Mida näitavad uuringud suitsuvabade seadmete kohta?

Suitsuvabad seadmed (kuumutatud tubakatooted, e-sigaretid) erinevad tavasigarettidest selle poolest, et nendes ei toimu põlemisprotsessi. Seetõttu ei teki tõrva, pigi ega teisi põlemisel tekkivaid ühendeid.

Toksilisuse võrdlus

Uuringud näitavad, et suitsuvabade seadmete aerosoolides on kahjulike ühendite kontsentratsioonid 91–98 protsenti madalamad kui tavasigarettide suitsu puhul (Sakalauskaite et al., 2025; Kaunelienė et al., 2018).

Kardiovaskulaarne risk

E-sigarettide kasutajatel on müokardiinfarkti risk kõrgem kui mittesuitsetajatel, kuid madalam kui tavasuitsetajatel (Sharma et al., 2023). American Heart Association on rõhutanud, et kuigi e-sigaretid ei ole ohutud, on risk väiksem võrreldes tavasigarettidega (Rose et al., 2023).

Oluline tähelepanek

Ka e-sigaretid põhjustavad põletikureaktsioone ja oksüdatiivset stressi, need ei ole ohutud tooted (Sgai et al., 2025). Küsimus ei ole ohutuses, vaid riski astmes. Risk paikneb skaalal.

Kahjude vähendamise kontseptsioon

Kahjude vähendamine (harm reduction) on rahvatervise strateegia, mida rakendatakse mitmes valdkonnas: narkopoliitikas (puhtad süstlad), alkoholipoliitikas (mõõduka tarbimise sõnumid) ja seksuaaltervises (kondoomid). Põhimõte on lihtne, kui ideaalset käitumist ei ole võimalik saavutada, vähendame kahjusid.

Suitsuvabade seadmete kontekstis tähendab see: suitsetaja, kes ei suuda loobuda, võiks vähendada kahjusid, vahetades tavasigaretid vähem kahjuliku alternatiivi vastu. See ei ole lahendus, see on leevendus.

Lõppeesmärk peaks alati olema täielik loobumine kõigist nikotiinitoodetest (Dennison Himmelfarb et al., 2025). See on ideaal. Kuid pragmaatiline lähenemine tunnistab, et teel ideaalini võib olla vahepeatus.

Geneetiline varieeruvus ja individuaalne risk

Nikotiinist põhjustatud tüsistused ei esine kõigil ühtmoodi. Risk ja raskusaste on tugevalt mõjutatud geneetilisest polügeensest riskist.

Spetsiifilised geneetilised variandid, eriti nikotiiniretseptori geenides (CHRNA5/A3/B4) ja nikotiini metabolismi geenides (CYP2A6), moduleerivad individuaalset riski nikotiinisõltuvusele ja sellega seotud haigustele (Benowitz, 2010; Lee et al., 2018).

Polügeensed riskiskoorid (PRS) võimaldavad ennustada individuaalset vastuvõtlikkust nikotiinisõltuvusele ning teatud tüsistustele nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuvähk (Zhang et al., 2022a; Zhang et al., 2022b).

Oluline on rõhutada, et kuigi nikotiinil on iseseisvalt kahjulikud mõjud, on enamik raskemaid tüsistusi (vähk, KOK) peamiselt põhjustatud tubakasuitsu muudest komponentidest (Khouja et al., 2024).

Poliitikavalikud: diferentseeritud maksustamine

Üks rahvatervise tööriist on maksustamine. Kui kõiki tubaka- ja nikotiinitooteid maksustatakse ühtmoodi, kaob rahaline stiimul valida vähem kahjulik alternatiiv.

Diferentseeritud maksustamine – kus rohkem kahjulikke tooteid maksustatakse kõrgemalt ja vähem kahjulikke leebemalt – saadab selge signaali: vähem kahjulik valik on ka rahaliselt soodsam.

See on üks väheseid viise, kuidas mõjutada nende käitumist, kes suitsetamisest loobuda ei suuda. Selline lähenemine ei asenda suitsetamisest loobumise toetamist, see täiendab seda.

Kokkuvõtteks

See tekst ei ole suitsetamise õigustamine. See on kutse ausaks ja teaduspõhiseks aruteluks.

Rahvatervis ei ole ainult ideaalidest kinni hoidmine. See on ka pragmaatiliste valikute tegemine reaalses maailmas, kus miljonid inimesed suitsetavad ja paljud neist ei suuda hoolimata soovist loobuda.

Kahjude vähendamise kontseptsioon väärib avatud arutelu. See ei tähenda standardite langetamist, vaid realistlikku lähenemist keerulisele probleemile.

Kasutatud kirjandus

  • Benowitz, N. L. (2010). Nicotine addiction. The New England Journal of Medicine, 362(24), 2295–2303.
  • Cattaruzza, M. S., & West, R. (2013). Why do doctors and medical students smoke when they must know how harmful it is? European Journal of Public Health, 23(2), 188–189.
  • Dennison Himmelfarb, C. R., et al. (2025). Impact of smokeless oral nicotine products on cardiovascular disease. Circulation, 151(1), e1–e21.
  • Kaunelienė, V., et al. (2018). A review of the impacts of tobacco heating system on indoor air quality. Chemosphere, 206, 568–578.
  • Khouja, J. N., et al. (2024). Estimating the health impact of nicotine exposure by dissecting the effects of nicotine versus non-nicotine constituents of tobacco smoke. PLoS Genetics, 20(2), e1011157.
  • Lee, S. H., et al. (2018). Combined genetic influence of the nicotinic receptor gene cluster CHRNA5/A3/B4 on nicotine dependence. BMC Genomics, 19(1), 826.
  • Oreskovich, M. R., et al. (2015). The prevalence of substance use disorders in American physicians. The American Journal on Addictions, 24(1), 30–38.
  • Rose, J. J., et al. (2023). Cardiopulmonary impact of electronic cigarettes and vaping products. Circulation, 148(8), 703–728.
  • Sakalauskaite, S., et al. (2025). Exposure to toxic compounds using alternative smoking products. International Journal of Environmental Research and Public Health, 22(7), 1010.
  • Sgai, M., et al. (2025). The impact of e-cigarettes versus traditional cigarettes on long-term cardiopulmonary outcomes. American Journal of Physiology.
  • Shanafelt, T. D., et al. (2015). Changes in burnout and satisfaction with work-life balance in physicians. Mayo Clinic Proceedings, 90(12), 1600–1613.
  • Sharma, A., et al. (2023). E-cigarettes and myocardial infarction: A systematic review and meta-analysis. International Journal of Cardiology, 371, 65–70.
  • Zhang, P., et al. (2022a). Association of smoking and polygenic risk with the incidence of lung cancer. British Journal of Cancer, 126(11), 1637–1646.
  • Zhang, P. D., et al. (2022b). Associations of genetic risk and smoking with incident COPD. The European Respiratory Journal, 59(2), 2101320.

Autori märkus: see kommentaar on mõeldud teaduspõhiseks aruteluks ning ei kujuta endast meditsiinilist nõuannet. Suitsetamisest loobumine on alati parim valik. Konsulteerige oma arstiga.