Täna möödub 106 aastat Vabadussõja relvarahu sõlmimisest, mis tähistas sõjategevuse lõppu Vabadussõjas. Meenutamaks vabadusvõitlejate kangelastegusid ning andmaks au sõjas langenutele, korraldas Narva linnavalitsus koostöös 1. jalaväebrigaadi, Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ning politsei- ja piirivalveametiga Narvas Peetri platsil rivistuse ning relvanäituse.
Relvarahu aastapäeval mälestati Vabadussõjas võidelnuid ja langenuid erinevate mälestusmärkide juures üle Eesti. Tähtpäeva tähistamine Narvas Peetri platsil algas kell 10.15 piduliku rivistusega ning kell 10.30 meenutati Vabadussõjas langenuid üle-eestilise vaikuseminutiga.
Rivistusel osales pea 350 vormikandjat, kellest lõviosa moodustavad 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased. Samuti olid rivistusel esindatud liitlased Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest ning Prantsusmaalt, Kirde maakaitseringkonna malevate kaitseliitlased, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja Viru vangla teenistujad.
Pärast rivistust sai tutvuda 1. jalaväebrigaadi üksustes ning jõustruktuurides kasutusel oleva tehnika ja relvadega. Teiste hulgas sai uudistada lahingutanke Challenger ja Abrams, liikursuurtükki K9, jalaväelahingumasinat CV90, samuti ka Kaitseliidu, päästeameti ja politsei sõidukeid ning varustust. Hiljem toimus näitusel osalenud tehnika paraadsõit Narva linnas mööda Tallinna maanteed.
1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping ning Vabadussõda lõppes Eesti võiduga.
Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks ning selle käigus võitlesid Eesti väed 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri üksuste vastu.
Vabadussõda kestis 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)