Janika Kronbergi raamat «Kolm Karli» Foto: Repro
Kronbergi käsitlus ei ole kunagi pelgalt akadeemiliselt distantsilt kirjutatud kirjanduslugu. Proovides mõista ja kogeda sama, mida tema käsitletavad kirjanikud aastakümneid varem, on ta lisaks põhjalikule arhiivitööle rännanud ka füüsiliselt oma käsitletavatega samadel radadel – näiteks Karl Ast-Rumori jälgedes Marokos ja Karl Ristikivi jälgedes Kreekas.
Kirjandusteadlase Rein Veidemanni sõnul on huvitav märgata, kuidas Kronberg läbi assotsiatsioonide, seoste ja viidete otsekui koob erinevatest lõimedest kultuurikanga mustrit. «Eesti kirjandus- ja kultuurilugu saab tänu inimestevaheliste seoste meenutamisele intiimse, koduloolise mõõtme,» täheldas Veidemann. Erinevalt Jaan Krossist, kes läheneb eesti kultuuriloos olulistele tegelastele ilukirjaniku positsioonilt, lubades endale teadlikku fiktsiooni ja kunstilist üldistust, jääb Janika Kronberg oma käsitlustes pigem teadlaseks – tema kirjanduslikult nauditavad kultuuriloolised ekskursid «kannavad» ka ajaloolis-faktilises plaanis.
Nii on Janika Kronberg sidunud kodu- ja pagulaskirjanduse mitmekihiliseks ning peenekoeliseks ajalis-ruumiliseks tervikuks. Selle kõige kõrvalt on ta pidanud mitut vastutusrikast kirjanduskorralduslikku ametit: juhtinud Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonda ning olnud ajakirja Looming peatoimetaja.
Reijo Roos Foto: Eero Vabamägi
Väljapaistva noore autori auhind: Reijo Roos
Reijo Roos on oma põlvkonna sütitaja ja Soome-Eesti silla ehitaja. Juba keskkooliõpilasena pani ta kokku soometeemalise kakskeelse luuleantoloogia «Sinisild / Sinisilta» (2020). Järgmisel aastal rajas ta Eesti kirjanike liidu allüksuse kirjanike liidu noored ning algatas peagi ka selle iga-aastase almanahhi «Grafomaania» ilmumise.
Reijo Roos, «tere kas tohib / tere kas võisõ». Foto: Raamat
2023. aastal ilmunud Roosi teine autoriraamat «Tere kas tohib / tere kas võisõ» on juba kolmkeelne kogu, mis sisaldab värsse eesti, võro ja soome keeles. Inimesekujulise Soome sillana õpib Roos praegu Helsingis. Tema energia ja tegutsemistahe on olnud oluline oma põlvkonna noorte kirjandusliku ühistegevuse käivitamisel ning ka põlvkondade sidumisel. Nüüdses olukorras ei ole Soome silla ülalhoidmine mitte üksnes loov ja vaimne, vaid ka kaitsepoliitiliselt ja euroopaliselt kaalukas küsimus ja tegu.
Reijo Roos on küll tulevikulootus, kuid oma noore ea kohta on ta juba väga palju ära teinud. Žürii liige Jürgen Rooste kinnitas: «Koroonaajal oli ta üks väheseid, keda võis mitmel aastal järjest 2. jaanuaril noore autorina ka Visnapuu haual kohata…»