2025. aasta Eesti automüügiturgu jääb iseloomustama eelkõige järsk langus. Selle põhjuseks on nii automaks kui ka tarbijate üldine ostukindluse langus. Samas on automaksu enda mõjust olulisemaks osutunud hoopis selle ümber käiv pidev arutelu. Küsimus, kas ja millal maksu muudetakse või tühistatakse, on pannud paljud tarbijad ostuotsuseid edasi lükkama. Selle mõju tunneme turul siiani – iga kord, kui mõni poliitik räägib avalikult võimalusest automaks 2027. aastal tühistada, näeme turul tellimuste edasilükkamist või ära jäämist.
Iga selline avalik sõnavõtt tugevdab ooterežiimi. Tarbija ei tee otsust, automüüja muutub ettevaatlikumaks ning turg ei saa normaalselt toimida. Ebakindlusest on saanud automüügi suurim pidur.
Negatiivne erand Baltikumis
Eesti autoturg on täna Baltikumis selge erand. Samal ajal, kui meil on toimunud ajalooliselt suur langus, on Läti ja Leedu turgudel automüük kokku kasvanud ligikaudu 35%. Seal tavatarbija ostab autosid, meil mitte. Eestis on osadel tarbijatel tegemist teadliku protestiga automaksu vastu, teistel aga puhtalt majandusliku valikuga – elukallidus ja lisandunud püsikulud ei võimalda uut kohustust võtta ning otsus lükatakse edasi või jäetakse üldse tegemata.
Ärikliendid on seevastu olnud märksa stabiilsemad. Suured ettevõtted ja organisatsioonid lähtuvad jätkuvalt vajadusest – kui autoparki tuleb uuendada, siis seda ka tehakse. Positiivne on ka see, et riigisektor on sel aastal turgu toetanud. Samas on selgelt näha, et väikeettevõtjad on muutunud oluliselt ettevaatlikumaks. Kui varasemalt vedasid just nemad väikekaubikute segmendi müüki, siis täna neid otsuseid enamasti ei tehta ning investeeringud lükatakse edasi.
2025. aastal pidime tunnistama ka seda, et Eesti autopark vananeb. Üks automaksu keskseid eesmärke oli autopargi uuendamine ja CO₂ heite vähendamine, kuid praktikas näeme vastupidist. Kuigi uute autode müügis on hübriidsõidukite osakaal kasvanud, on üldine autopark vananenud. Transpordiameti andmetel on sõidukite keskmine vanus juba 13,5 aastat. See tähendab, et meie teedel liigub üha rohkem saastavamaid ja liiklusohutuse seisukohalt ohtlikumaid sõidukeid ning keskkonnaeesmärgid ei täitu.
Positiivne on, et autoettevõtted on viimase aasta jooksul teinud läbi ulatuslikud restruktureerimised ja efektiivistamised ning enamik suuremaid tegijaid on sellest protsessist tulnud välja tugevamana. See aga ei tähenda, et turg automaatselt taastuks – müük ei sõltu täna niivõrd pakkumisest, kuivõrd ostja kindlustundest.
Kasv on võimalik, kuid suurim risk ei ole majandus
Praeguste prognooside kohaselt võib 2026. aasta tuua automüügile ligikaudu 30% kasvu võrreldes 2025. aastaga. See eeldab aga, et maksudes ei tule uusi muudatusi ja tarbija kindlustunne ei saa täiendavat lööki. Absoluutnumbrites jääme siiski selgelt alla 2024. aasta tasemele ning taastumine on aeglane.
Suurim risk automüügile 2026. aastal ei ole majanduslik olukord, vaid poliitiline ebakindlus. Kui automaksu ümber jätkub pidev vaidlus ja arutelu selle üle, kuidas 2027. aastal võidakse maks tühistada, siis võib 2026. aasta teisel poolel turg taas sisuliselt seiskuda.
Uus aasta jääb tõenäoliselt ostja turuks. Nõudlus on endiselt nõrk ja see annab ostjale tugeva positsiooni hinnaläbirääkimistes. Samas ei ole see olukord lõputu – suuremad allahindlused ja kampaaniad võivad koonduda eelkõige aasta algusesse. Lisaks ei julge automüüjad enam ladudesse suuri koguseid ette osta, mistõttu tuleb uusi autosid sagedamini tellida ning tarneajad pikenevad.
Eelistatakse hübriide ja sõidukijagamist
2026. aastal kasvab sõidukite müügis hübriidide osakaal ning nõudlus liigub väiksemate ja praktilisemate crossover-mudelite suunas. Suured ja luksuslikud autod jäävad üha enam tagaplaanile. Elukalliduse tõusu taustal suureneb tõenäoliselt ka sõidukijagamise osakaal, eriti linnatarbimises.
Kui müügi osas prognoosime tulevaks aastaks kasvu, siis murettekitav on järelteeninduse trend. Vananeva autopargi tõttu liiguvad sõidukid garantiiperioodi lõppedes üha kiiremini margiesinduste hooldusringist välja, mis mõjutab otseselt automüügiettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust.
Kokkuvõttes on 2026. aastal Eesti autoturul mõõdukas kasv võimalik, kuid see ei sünni iseenesest. Taastumine sõltub eelkõige tarbijate ostukindlusest ja stabiilsest maksukeskkonnast. Kui ebakindlus püsib, jäävad ka otsused ootele. Selguse ja prognoositavuse korral hakkab turg aga tasapisi uuesti liikuma.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (87)