Vene väed korraldasid reedel Harkivi kesklinna elamurajooni vastu raketirünnaku, tappes neli inimest ja vigastades vähemalt 19 inimest, teatasid piirkondlikud võimud. Tööd rusudes jätkuvad ka laupäeva varahommikul.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas 3. jaanuaril kell 22.33:
– Vene armee ründas Dnipro linna ning Sõnelnõkove ja Nikopoli rajooni;
– Zelenski tegi ettepaneku nimetada kaitseminister energiaministriks;
– Vene väed ründasid Harkivi linna elamurajooni;
– Kaitseministri kandidaat on tuntud teenuste digitaliseerijana
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 750 sõdurit.
Vene armee ründas Dnipro linna ning Sõnelnõkove ja Nikopoli rajooni
Dnipropetrovski oblasti sõjaväevalitsuse tegevjuht Vladõslav Haivanenko teatas sellest Telegramis, vahendas Ukrinform.
“Dnipros sai droonirünnaku tagajärjel kahjustada ärihoone,” seisis avalduses.
Ta märkis, et venelased ründasid drooniga Sõnelnõkove rajoonis Vasõlkivka kogukonda. Põlengus süttis haridusasutus, kuid tulekahju kustutati. Kahjustada said ka taristurajatised ja eramu.
Nikopoli piirkonnas kasutas agressor droone ja suurtükiväge. Rünnaku alla sattus rajooni keskus ja Pokrovske kogukond.
Varem teatati, et kaitsevägi hävitas kolm drooni.
Zelenski tegi ettepaneku nimetada kaitseminister energiaministriks
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi laupäeval osana üha laienevast sõjaaegsest valitsusremondist ettepaneku nimetada praegune kaitseminister energiaministriks.
Sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter) tehtud postituses teatas Zelenski, et tegi ettepaneku nimetada Denõss Šmõhal esimeseks asepeaministriks ja energiaministriks.
Päev varem teatas ta soovist asendada Šmõhal praeguse digiülemineku ministriga.
Vene väed ründasid Harkivi linna elamurajooni
Vene väed korraldasid reedel Harkivi linna elamurajooni vastu raketirünnaku, tappes neli inimest ja vigastades vähemalt 19 inimest, teatasid piirkondlikud võimud.
Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov ütles, et pärast rünnakut leiti hävinud kortermaja rusudest kolmeaastase poisi surnukeha. Hiljem leiti ka naise surnukeha, teatas kuberner ning lisas, et see võib olla poisi ema, kes oli varem kadunuks kuulutatud. Otsingu- ja päästeoperatsioonid sündmuskohal laupäeva öösel kella kolmese seisuga kohaliku aja järgi veel jätkusid.
Sõniehubovi sõnul viidi haiglasse 16 haavatut, sealhulgas üks raskes seisundis naine.
Kohalike võimude sõnul otsis rünnaku järel arstiabi kokku 28 inimest, sealhulgas vähemalt kuus inimest, kes kannatasid rünnaku tõttu raske vaimse üleelamise all.
Rünnak hävitas viiekorruselise kortermaja ning kahjustas muud tsiviilinfrastruktuuri, kaubanduskeskust ja autosid. Teise neljakorruselise kortermaja sissepääs sai kahjustada, nagu ka kontaktvõrgud, liiklusmärgid ja elektriliinid.
Kaitseministri kandidaat on tuntud teenuste digitaliseerijana
Reedel selgus, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski on teinud ettepaneku nimetada riigi uueks kaitseministriks Mõhhailo Fedorovi.
34-aastane Fedorov on praegu Ukraina asepeaminister ja digitaalse transformatsiooni minister. Ta on üks väheseid ametnikke, kes on olnud Zelenski meeskonnas alates tema poliitilise karjääri algusest 2019. aastal, ja ainus minister, kes on üle elanud kõik valitsuse ümberkorraldused.
Otsus tehti teatavaks reedel osana suurest poliitilisest ümberkorraldusest pärast mitmeid olulisi ametisse nimetamisi. Sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov määrati presidendi kantselei uueks juhiks, samas kui välisluureteenistuse juht Oleh Ivaštšenko võttis üle Budanovi endise rolli.
“Mõhhailo on sügavalt seotud drooniliini teemadega ja töötab väga tõhusalt avalike teenuste ja protsesside digitaliseerimisega,” ütles Zelenski. “Koos kogu meie sõjaväe, armee juhtkonna, riiklike relvatootjate ja Ukraina partneritega peame rakendama kaitsesektori muutusi, mis on abiks.”
Ukraina põhiseaduse kohaselt kiidab parlament kaitseministri ametisse nimetamise heaks presidendi ettepanekul.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 750 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 210 750 (võrdlus eelmise päevaga +750);
– tankid 11 497 (+3);
– jalaväe lahingumasinad 23 855 (+4);
– suurtükisüsteemid 35 744 (+24);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1590 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1267 (+0);
– lennukid 434 (+0);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 99 587 (+539);
– tiibraketid 4137 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 72 688 (+101);
– eritehnika 4035 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.