Inga Lunge rääkis Vikerraadios, et vaimse tervise huvides tuleks oma ajaressurss suunata tahan-ülesannetele ja jätta tegemata pean-ülesanded. Ta tõdes, et kui pean-ülesanded on teistele tähtsad ja sellest saadud energia läheb kellelegi teisele, siis tahan-ülesanded on tähtsad sulle endale ja energia tuleb ka sulle.
“Mulle tundub, et vaimse tervise teema on Eestis hästi killustunud ja juhuslik, ei ole suurt plaani. Natuke kuskil midagi tehakse. Teeme kiusamisvaba kooli, paneme kleepekad koolidele peale ja vahel kuuleb koolides, nii kurb kui see ka pole, et meil ei ole koolis kiusamisega probleeme, sest meil on kiusamisvaba kool, et see kleepekas justkui päästabki meid nüüd ära,” tõdes Inga Lunge, kes tuli just tagasi Belgiast Antwerpenist, kus toimus Euroopa vaimse tervise konverents.
Lunge sõnul on see mujal ka nii, et tegeletakse tagajärgedega. “Mulle tundub, et meie ühiskonnas on vaimse tervise eest hoolitsemine veel lapsekingades, teised teevad palju suuremalt ja suuremate sammudega, saavad aru selle teema olulisusest. Tegeleda tuleks ennetusega.”
Konverentsil jäi talle silma ja kõrva psühholoogi Margus Veemi ettekanne veebikeskkonnast piirid.ee, kust noored saavad turvalises keskkonnas küsida nõu seksuaalkäitumise kohta.
Lunge toob välja, et inimesed on praegu väga väsinud. “Näen tohutult palju neid tublisid tugevaid naisi, keskastme- või tippjuhid, kes on täiesti väsinud. Üks asi, mis võib-olla aitab, on aeg iseendale, mida saad muude toimetuste vahel endale kasvõi korraks võtta, püüa nii, et sa ei tee mitte idagi. Kasvõi pool tundi, kui võimalik, mine loodusesse. Need, kes on väga väsinud ja kellel on väga kiire, peaksid looduses viibima palju kauem, poolest tunnist neile enam ei piisa. Oota ära, kuni sa aju ka maha rahuneb. Muidu me lähme rikki,” tõdes Lunge.
Lunge sõnul on meil elus kaht tüüpi ülesandeid. Asjad, mida me peame tegema ja asjad, mida me tahame teha. “Lapsepõlves me õpime ära, et pean-ülesanded on rasked ülesanded, sa pead toa ära koristama, sa pead õppima, sa pead sööma, sa pead magama. Keegi teine tahab ja mina pean tegema. Pean-ülesannetega on nii, et need on teistele tähtsad ja see jõud ning energia lähevad ka kellelegi teisele. Tahan-ülesanded on sulle tähtsad ja energia tuleb ka sulle. See on mõnus, sa jaksad ja võid seda lõputult teha,” kirjeldas Lunge ülesannete erinevust.
Nüüd tasub oma peas mõelda, kui tihti me iseendale pean-ülesandeid ütleme. “Püüa mõelda nüüd nii, et kui sa tunned, et pead, siis lihtsalt ära tee. Tunned, et pead toa ära koristama, aga vot ei korista. Tee kõike tahan-ülesande pinnalt. Lõpetad näiteks töö ja mõtled, et nüüd ma pean koju minema. Ei pea. Mine jaluta parem,” juhendas Lunge. “Tihti oleme iseendale takistuseks ja töötame iseendale vastu. Me ise ütleme endale pean-ülesandeid ja võtame sellega endalt jõu ära. Tihti on selle pean-ülesande taga hoopis tahan-ülesanne. Ma tegelikult tahan koju minna. Vahel ma ütlen endale, et tuleb asjad ära teha, aga mitte et ma pean.”