Endine Eesti peaminister ja ka Euroopa Komisjoni asepresidendi ametit pidanud Siim Kallas ütles, et kuigi Ameerika Ühendriikide ja Euroopa suhted on keerulised, ei saa öelda, et USA-d liitlasena meie jaoks enam olemas ei ole.
Kallas kommenteeris ERR-ile USA sõjalist sekkumist Venezuelas ning leidis sellega seoses, et rahvusvahelise õiguse rikkumine on väga halb. “Praegu on aeg, kus kõik mõtlevad maailmakorra ja julgeolekuarhitektuuri peale. See, mis pärast sõda üles ehitati ja Eesti taasiseseisvumisel kinnitust sai, tekitas rahvusvahelise turvatunde, mis on tänasel hetkel väiksem. Rahvusvahelise turvatunde lagunemine on igal juhul probleem,” sõnas Kallas.
Kallase sõnul on küsimus, mis nüüd Venezuelas edasi saab ja meenutas Iraagi hõivamist USA poolt 2003. aastal.
“Loomulikult on küsimus ka selles, et Venezuela on väiksem kui Iraak. Aga seal on suured metsad ja nendes metsades on varjul igasuguseid jõukusid, kellel on palju relvi. Kas see kõik võetakse rahulikult vastu? Iraagis oli selles mõttes raskem, et Ameerika vastu tuli islamimaailm. Ei oska öelda, kes Ladina-Ameerikas Maduro ja Venezuela kaitsele asub. Igal juhul on küsimus, kuidas saadakse hakkama, kui Trump ütleb, et ta ei kavatse sinna maavägesid viia. Kuidas ta tagab kontrolli Venezuela üle või kuidas Venezuela muutub selliseks, nagu Ameerika Ühendriigid tahavad?” arutles Kallas.
USA tahab kinnistada oma hegemooni rolli
Kallase sõnul tahab USA oma sekkumisega kinnistada hegemooni rolli maailmas
“Nüüd, kui ta on teinud sõjalise operatsiooni, järgnevad küsimused. Tal on tarvis see saavutus kinnistada ja legitimeerida,” ütles Kallas.
“Selle legitiimsuse saavutamiseks on küsimus esiteks selles, mida ütleb sinu oma ühiskond. Ameeriklased ei ole veel väga reageerinud. Teine tähtis küsimus on liitlased. Kuidas suhtuvad Ameerika Ühendriikide liitlased? Maailma hegemoon olemiseks peab olema suur liitlaste võrgustik. Liitlased võivad suhtuda väga erinevalt. Meiegi mõtleme, kas see halvendab meie julgeolekuolukorda või mitte?”
Kallas rääkis, et kuna ameeriklased on suhteliselt põlastavalt suhtunud Euroopa Liitu, siis ei taa täna öelda, et Euroopa Liit oleks tingimusteta Ameerika Ühendriikide liitlane.
“Aga kes siis veel oleks lääne sfääris Ameerikale nii mõjuvõimas ja tugev liitlane? Suur küsimus on, kas ta selliste sammudega ennast liitlastest ei isoleeri. Iraaki minek viidi siiski läbi, kui see oli pärast seda julgeolekunõukogus otsustatud – kuigi tagantjärele kõik ei võta seda tõsiselt, aga otsus tuli,” ütles Kallas.
Mure rahvusvahelise õiguse pärast
Rääkides Eesti seisukohtadest USA sõjalisele sekkumisele Venezuelas, ütles Kallas, et need on üsna sarnased ülejäänud Euroopa riikide omadele, milles ollakse mures rahvusvahelise õiguse pärast.
“Nii nagu endine prokurör Parmas kirjutas: kui rahvusvahelisest õigusest loobutakse, tundub, et see pole oluline, aga natukese aja pärast võib see tunduda väga oluline. Kui kokkulepetest peetakse kinni, on see julgeolekugarantii, et midagi ootamatut ei juhtu. Minu meelest on Eesti seisukohad olnud üsna sarnased Euroopa seisukohtadega. Keegi ei nuta Madurot taga, aga kõigi jaoks on väga tähtis küsimus, mis saab edasi. Üks asi on olla välisvaatleja, teine asi otsustaja. Otsustaja peab alati mõtlema, et kui teed otsuse A, siis on tarvis teada, mida teed B, C, D ja F-ga. Selle peale mõtlevad kõik otsustajad maailmas,” lausus Kallas.
Kallas tõstatas USA tegevusega seoses ka Hiina võimalikud plaanid. “Mis nüüd Hiina teeb? Taiwan? Kas Ameerika läheb nüüd Taiwani kaitsma? Muide, Hiina president Xi ütles oma uusaastakõnes, et Taiwani taasühendamine on selle aasta plaanis. Mis te sellega oskate öelda? Eesti ei mängi selles suures mängus kaasa – mängime kaasa ainult teistega koos. Ja kellega koos? Ikka Euroopaga koos. See tundub praegu olevat üldine hoiak.”
Liitlassuhete küsimus
ERR küsis Kallaselt, kes Eesti peaks selles olukorras hoidma rohkem ühte Euroopaga või püüdma säilitada suhteid ka USA-ga, mille kohta mõned kommentaatorid on öelnud, et USA-d liitlasena Eesti ja Euroopa jaoks enam olemas ei ole.
“Ametlikult ei ütle seda keegi. Ameeriklased on jõud ja võim maailmas – oleks väga rumal neid põlastada või ignoreerida. Minu ajal oli sama teema: rõhutasin ühes kõnes Tartus, et meil on paratamatult tarvis Ameerikat kui peamist garantiid. Seda pandi Eestis osaliselt ka pahaks,” ütles Kallas.
“Ikka peab säilitama suhteid. Tähtis on muidugi see, et oleme Euroopa Liidu liikmed. Aga ka Euroopa jaoks on Ameerika Ühendriigid ikka kõige tähtsam ja vajalikum liitlane. Ei ole mõeldav, et kui läheme Ameerikaga tülli, hakkame kokku leppima Hiinaga,” lisas ta.