Eesti on kaunis. Tohutult võrratu ja lummavalt kultuuririkas pisiriik. Selle sarnaseid sõnu võikski jääda otsima ja nimetama, kuid aeg on piiratud ressurss. «Homset» tõlgendavad inimesed mitmeti. Rääkides homsest Eestist, peavad mõned silmas järgmist nädalat ning teised hoopis kaugemat tulevikku. Minu arvates tuleks seda tõlgendada otse. Vaadeldes meie kultuuri stereotüüpe ja harjumusi, on ju selgelt näha, et oleme uhkusega otsekohene rahvas. Ümmargune jutt ja verbaalne udu on minimaalsed. «Homne» peaks tähendama päeva peale tänast, ja tegutsema peaksime eilsest. Fookusesse tahaksin panna just nimelt otsekohesuse keeles, muud eripärad ja sõnade mõju meid ümbritsevas maailmas.
