Kõikide suusahüppajate kehadest tehti Prantsusmaal Courchevelis toimunud suvise GP-etapi eel 3D-mudelid. Teisisõnu, neilt võeti mõõdud, mille põhjal valmistati talihooajaks hüppekombinesoonid.

Samuti on sel hooajal nii kahevõistluses kui suusahüpetes esmakordselt kasutusel kollaste ja punaste kaartide süsteem. Kui kontrolli käigus selgub, et hüppekombe ei vasta nõuetele, saab sportlane hoiatuse ehk kollase kaardi. Kui sama sportlane peaks ükskõik millisel järgmisel võistlusel saama teise kollase kaardi, järgneb sellele punane kaart, mis tähendab, et üks võistlusnädalavahetus tuleb vahele jätta.

Bild kirjutab, et uute regulatsioonide käigus on tähelepanuta jäänud üks asi, milleks on sportlaste peenised. Jutus on tõetera sees, kuna mida suurem on suusahüppaja meheau, seda madalamalt algab kombinesooni jalgevahe, mis omakorda muudab suuremaks selle kandepinna.

Väidetavalt leidub suusahüppajaid, kes on võimalikult heade mõõtude saamiseks oma peenisesse süstinud hüaluroonhapet. Doktor Kamran Karim selgitas Bildile lähemalt, kuidas aine suguelundile mõjub.

„Parafiini või hüaluroonhapet süstides on võimalik peenist ajutiselt suurendada ja see visuaalselt paksemaks muuta. Kuid see ei muuda peenist pikemaks. Taolised süstid ei ole meditsiiniliselt näidustatud ja on seotud riskidega,“ sõnas ta.

Lisaks süstidele on varasemalt kasutatud kombinesooni hargivahe suurendamiseks vahtpolstrit, mis on mätsitud munandite ümber. See on võimalik, kuna mõõtmise ajal kannavad suusahüppajad aluspesu. Lisaks on minevikus peenise suurendamiseks kasutatud silikooniga täidetud kondoome.

Alates selle hooaja algusest Rahvusvahelises suusaliidus (FIS) suusahüppajate varustust kontrolliva tiimi juhina töötav Matthias Hafele välistas aga võimaluse, et sportlased suurendavad enne mõõtmist tahtlikult oma suguelundeid. „Mõõtmiste ajal on kohal meditsiinipersonal, kes kontrollib kõike väga hoolikalt,“ märkis ta.

Bildi andmetel soovivad paljud suusariigid, et FIS teeks enne veebruarikuus toimuvaid Milano-Cortina olümpiamänge kõikide sportlaste kehadest uued 3D-mudelid ja võtaks uued mõõdud. Selle eesmärgiks oleks parandada eelnevatel mõõtmistel tehtud vigu.

Hafele kinnitusel pole neil enne olümpiamänge plaanis sportlastelt uusi mõõte võtta. „Kuid me näeme kulisside taga vaeva, et välja töötada meetodid selle keerulise probleemi lahendamiseks. Eesmärk on, et mõõtmise määravaks teguriks oleks luustruktuur, mitte pehmed koed. Siis on jälle tõene, et (peenise) suurus pole oluline,“ lisas ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (63)