Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. jaanuar 2026:
eip saa ümber Valge Maja suhtumisest, mis üha enam maailma julgeoleku seniseid aluseid kipub tühistama.
1. Sajab.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: 3 km edasi ootamatus suunas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: vist muutusteta.
9. Lõunarinne: Huljaipole kandis paraneb seis.
10. Herson: muutusteta.
11. Venezuela Ukraina eest. kreml lootvat pärast Maduro kukutamist Trumpiga kokkuleppele jõuda.
12. putin nõudis eelarvesse maksutulude märkimisväärset suurendamist.
13. venemaa on kolmandal kohal maailmas seoses abielulahutustega.
14. Ukraina julgeolekuteenistuse juht astus Zelenski surve all tagasi, et keskenduda venemaa-vastastele operatsioonidele+veel samas asutuses kaadrimuudatustest.
15. Okupandid levitavad Harkivi piirkonnas valet, et Ukraina valmistab ette provokatsiooni keemiarelvadega-teatas Ukraina luure.
16. Lühiuudised
Näide jaga ja valitse suhtumisest: USA staabiülema asetäitja Stephen Miller teatas, et Washington nõuab, et Gröönimaa peaks olema osa Ameerika Ühendriikidest Ameerika julgeolekusüsteemi osana, ning keeldus välistamast saare sõjalist ülevõtmist. Sellest teatas Miller intervjuus CNN-ile: „President on kuude kaupa selgelt öelnud: Ameerika Ühendriigid peaksid olema riik, mis hõlmab Gröönimaad meie ühise julgeolekuaparaadi osana. Soovin lihtsalt selgitada, et see on olnud USA valitsuse ametlik seisukoht selle administratsiooni algusest peale ja ausalt öeldes ka eelmise Trumpi administratsiooni ajast alates: Gröönimaa peaks olema osa Ameerika Ühendriikidest. President on selles küsimuses väga selgelt öelnud.” Saatejuht Jake Tapper küsis ametnikult korduvalt, kas ta saab välistada stsenaariumi, kus USA üritaks Gröönimaad jõuga vallutada. Vastuseks vältis Miller küsimusele vastamist, kuid seadis kahtluse alla Taani kontrolli saare üle. Milleri otsene vastus: „Tegelik küsimus on, millise õigusega nõuab Taani kontrolli Gröönimaa üle? Mis on nende territoriaalsete nõudmiste alus? Mis alusel on Gröönimaa Taani koloonia? Ameerika Ühendriigid on NATO tugevus. Selleks, et Ameerika Ühendriigid saaksid kaitsta Arktika piirkonda, NATOt ja selle huve, on selge, et Gröönimaa peab olema osa Ameerika Ühendriikidest. Me oleme suurriik ja president Trumpi all käitume me nagu üks neist.”
Kipub arvama, et pigem kreml valab siin õli tulle juurde ja pigem soosib sellist tegevust, sest selline suhtumine kinnitab nende õigust Ukraina vallutada. Kui tõesti nn mitte sõjaliselt (ehk siis USA mõistes Venezuela moodi) Gröönimaa enda kontrolli alla võetakse, siis Atlandi ookean laieneb emotsionaalses mõõtmes kordades ning NATO võib hakata vajama muutust ning selleks võib-olla lõpuks hoopis Euroopa kesksus, kui jalad kõhu alt välja võetakse. Küll hetkel peast ei tea, kuidas NATO õigusaktid kirjutavad, kui üks NATO riik tungib teisele kallale… ehk siis milline artikkel rakendub… ja Hiina muheleb juba…
191 vene poole rünnakut. Kõikse tihedam ikka Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole kandis, mis kolmekesi andsid kokku 110 rünnakut. Mujal kas tavapärane surve ja üllatusega Sumõ suunal eip ühtki rünnakut. Kirjutatakse, et järjest tõuseb öiste rünnakute arv ja eks põhjuseid mitu. Esmalt avastas vist vene pool uuesti, et kui lumesadu suudab hästi varjata, siis miks mitte uuesti öösel proovida. Lisaks kurnatakse sellega hõredamat Ukraina kaitsest, sest ööpäevaselt pinges paar meest (alla 4 sõduri ei mängiks ööpäevane püsiv valmisolek välja) eesmisel possal olla eip suuda ning kui tihe rotatsioon ka ei käi, siis hakkavad need edenemised ka õnnestuma. Jah, egas tiheda lennunduse, kaudtuletöötluse ja droonipilve alla on 4 mehe eesmisel possal hoidmine keeruline ja ka kulukam ning kahe mehe tihe vahetamise ka ohtlik, sest iga liikumine on lihtsamini tuvastatav ehk siis jooksvaid muresid jagub, et hoida mehi ja possasid.
Lumi õnneks kanaliseerib vähemalt vene poole kaudtuleüksuste ja muu tagalatoetuse liikumisi, mis toob kaasa tugeva kaotuste arvu igapäevaselt ja no ootab juba pikisilmi, et see hakkaks rohkem mõju avaldama mitte ainult kaudtuleüksuste arvu vähenemisele vaid ka spetsiifiliste masinate kaotuste arvu langusele.
194 liugpommi on pisu rohkem tavapärasest ja kipub arvama, et neid igapäevaselt umbes samapalju ka toota suudetakse. Kaudtulelaske siiski suudetakse hoida alla keskmise aga tapjadroonide arvu suurema tõusu tõi selginenud ilm ja eks vene poolgi nende üksuste arvu järjest kasvatab.
Lisaks tundub mõnes lõigus, et Ukrainal ei pruugi olla piisavalt vahendeid hävitamaks rünnakut toetuseks olevat soomustehnikat (näiteks eile Kupjanski lähedal) ning arvata võib, et logistikaraskused vaevavad ka Ukraina omasid.
Küll näeb videodes, et droonidelt alla lastavad lõhkekehad sisaldavad üha rohkem lõhkeainet ja nende tagajärgede vaatamine eip kõikse meeldivam ole… eks näis, kunas unenägudes kummitama hakkavad…
Hetkel on enda arvates siiski saanud Ukraina lume tuleku ja miinuskraadidega paremini hakkama, aga ka reservide appi toomise tõttu. Kas tekkinud muutuste hõngu aga pikemalt jagub, eip oska veel arvata… vene poolel seda kulutatavat ressurssi jagub veel palju.
1. Uuesti on hakanud sagenema Ukraina linnades vahistamised. Põhjuseks kremlimeelsete või vene luure poolt palgatud (põhiliselt läbi neti suhtluse) inimeste tegevusega korraldada nii sabotaaže, plahvatusi kui sihtmärkide suunamisi või leidmisi. Kõik neist ei ole vene luure korraldatud vaid leidub ka neid, kes oma frustratsiooni välja elavad ja näiteks noaga teisi ründavad ning sihtmärgiks sobivad põhiliselt ükskõik millise vormi kandjad.
Dnipro õlitootmistehas sai 5. jaanuaril venemaa droonirünnakus kahjustada, mille tagajärjel voolas linnatänavatele umbes 300 tonni päevalilleõli, ütles linnapea Borys Filatov. Filatovi sõnul kuulub rajatis väidetavalt USA põllumajandusettevõttele Bunge, mis asub St. Louisis Missouris. Kahjustatud rajatis on väidetavalt õlitehas, mis on seotud Oleinaga, mis on üks Ukraina suurimaid villitud päevalilleõli kaubamärke. Dnipropetrovski oblasti kuberneri Vladõslav Haivanenko sõnul kahjustas rünnak ka autot ja elektriliini. Kohalikud võimud ei ole avaldamise ajal tsiviilisikutest inimohvreid registreerinud.
Öösel mitmetes Ukraina piirkondades õhuhäire aga loo kirjutamise ajal ei olnud rohkemat infot. Küll tuleb tihedalt sõnumeid, kuidas vene pool pommitab tsiviiltaristut ja tabamusi saavad kohalikud elanikud piiri ja rinde läheduses (kuni 50 km).
2. Ukraina väed 412. mehitamata süsteemide brigaadist „Nemesis” leidsid ja hävitasid venemaa S-300V õhutõrjekompleksi 9S32 radarisüsteemi.
venemaa Amuuri oblastis Gudatši-Gonža lõigul sõitis rööbastelt maha 36 kaubavagunit, kahjustades raudteetaristut ja peatades kogu liikluse liinil. Vigastatutest ega keskkonnaohtudest ei teatatud.
Lipetski oblastis Usmani linnas rünnati täna öösel naftahoidlat, mis ka põlema läks.
Plahvatusi kuuldi ka Sterlitamakis (Baškortostan), kus rünnati naftakeemiatehast.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: 3 km edasi ootamatus suunas.
Kupjanski linnas tabasid Ukraina omad erariietes soldati, kelle ülesanne oli leida linnas sihtmärke.
vene milblogija uudis: venemaa relvajõudude motoriseeritud laskurüksuse rünnak Kurilovka suunas. Ukraina relvajõud tulistasid rünnaksoomukeid ja äsja hõivatud positsioone elamurajoonides. venemaa relvajõud liikusid Kurilovkas mööda Lozovatka jõe põhjakallast umbes 3 km edasi.
Tundub, et Oskili jõe ületusega on järjest keerulisem, et saada tagasi kontrolli Kupjanski linna üle, sestap on tõstetud survet linna poole idast, et vähemalt saada enda kontrolli alla linna jõe idakaldal olev osa (lisaks soovile suruda Ukraina omad välja kõikjalt Oskili jõe idakaldalt) ning lisaks lõigata läbi jõega paralleelselt kulgev suurem maantee katkestamaks Ukraina omade varustusahelat Oskili jõe idakaldal. Eks lähipäevad näitavad, kas Ukraina omad suudavad piisavalt reageerida ning mitte esmalt lasta sinna uusi üksusi lisanduda ja tugevalt kohale jõudnuid töödelda. Tugeva surve all see kõikse lihtsam eip ole.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: kuniks Kostjantõnivka linna kolmel küljel Ukraina kaitse peab, ei õnnestu vene poolel püsivamalt linnas kanda maha saada. Ukraina omad suudavad siin lõigus päris hästi kontollida kõiki siia suunas kulgevaid trasse…
8. Donetsk: Ukraina teadete järgi: vene väed üritavad piirkonnast mööda minna peamiselt öösel, et oma kaotusi minimeerida, liikudes edasi Hrõšõne ja Rodõnske asulate kaudu, teatas 7. kiirreageerimiskorpus. Ukraina väed tapsid viimase kahe päeva jooksul piirkonnas üle 30 vene sõduri ja hävitasid kuni 10 varustust, teatas korpus. Ukraina väed jälgivad ka väikeseid kuuest kuni kaheksast sõdurist koosnevaid vene rühmi, kes üritavad tegutseda Pokrovskist põhja pool. Olukord Pokrovski satelliitlinnas Mõrnohradis on avalduse kohaselt endiselt keeruline. 7. kiirreageerimiskorpus keskendub koos Ukraina rahvuskaardi 14. operatiivbrigaadiga linna põhjaosa turvamisele, hoides vene vägesid keskosas ohjeldatuna ja takistades neil varustust lõunast sisse toomast. vene väed üritavad Mõrnohradi idapoolses äärelinnas kanda kinnitada, kuid Ukraina väed kontrollivad olukorda endiselt, teatas korpus.
Kahjuks eip suuda tuvastada ühtki Ukraina jalaväe possat Mõrnohradis, droone aga selle kohal külluses.
Kui neli päeva tagasi sai vene pool sektori lõunalõigus üle Solena jõe ja ühes sealses metsaribas kanna maha, siis kahjuks suutis vene pool veel üksusi tuua üle jõe ja astuda edasi sealt u 1,5 km ja muretsema paneb mitte ainult jõe ületamise võimalus ,vaid ka see, et langes kõrgendik, mille ees olev avar lage ala domineerisid jõe ületuse kaitseks.
9. Lõunarinne: järjest enam saab kinnitust, et vene poolt on surutud kaugemale Huljaipole linnast väljuva põhjasuunalise maantee lähedusest ning senised tõusnud vene poole aktiivsus pole olukorda parandanud. Jätkuvalt paneb osa vene poole probleemidest lume süüks, mis takistab liikumist ja ei soodusta varjatust (kui just auto ja soldatid valged pole). Lisaks töötab üha paremini termovaatlus ja seda peaks olema Ukraina omadel rohkem.
Tugev rünnakute laine pole toonud ka vene poolele kaasa oma eesmiste possade nihutamise võimalust Huljaipole linnas ning ega ei tuvastanud ka ühtki edenemist mujal lõikudes selles sektoris.
10. Herson: muutusteta.
11. Moskva loodab saada kasu Ameerika operatsioonist Venezuelas, mis on näidanud, et Donald Trumpi administratsioon on valmis jagama maailma mõjusfäärideks, teatab Reuters kahele kõrgele venemaa allikale viidates. Ühe allika sõnul võib Nicolás Maduro kukutamist vaadelda kui Trumpi Monroe doktriini rakendamist – 19. sajandi välispoliitilist strateegiat, mis kuulutas kogu läänepoolkera USA mõjusfääriks. Siiski rõhutas Reutersi allikas, et antud juhul on ka venemaal oma mõjusfäär. Teine allikas ütles, et Moskva näeb Ameerika operatsiooni selge katsena Venezuela naftavarusid haarata. Ta märkis ka, et enamik lääneriike pole Trumpi tegusid avalikult kritiseerinud.
venemaa oli varem pakkunud USA-le Venezuela vahetust Ukraina vastu, tunnistas Fiona Hill, endine venemaa ja Euraasia küsimuste nõunik riiklikus julgeolekunõukogus esimese Trumpi administratsiooni ajal aastatel 2017–2019 Kongressi ees 2019. aastal. Tema sõnul jõudis Moskva ettepanek Washingtonini ajal, mil USA toetatud opositsioon üritas Maduro režiimi kukutada ja kreml aitas tal võimule klammerduda. „Te tahate meid oma mõjusfäärist välja. Aga tegelikult oleme sarnases olukorras. Te olete meie mõjusfääris,” ütles Hill, kirjeldades venemaa avaldusi Ukraina kohta.
Kuigi venemaa on kaotanud liitlase Maduro näol, kellesse ta oli investeerinud miljardeid dollareid, ei ole laialt levinud arusaam, et USA rikkus rahvusvahelist õigust, venemaa narratiivide jaoks halb, märgib Londoni University College’i professor Mark Galeotti. „putin väidab, et see ongi suurriikide tegevus; suurriikidel on mõjusfäärid. Ja kui Ameerikal lubatakse omada oma Ladina-Ameerika mõjusfääri, siis on meil laiemalt lubatud omada ka oma, slaavi mõjusfääri,” selgitab Galeotti.
Avalikult väljendab Moskva nördimust Ameerika välkkiire operatsiooni üle, mis tegi mõne tunniga lõpu Maduro režiimile, mis on venemaaga seotud strateegilise partnerluslepinguga. „Washington annab neokolonialismile ja imperialismile uue hoo,” ütles venemaa alaline esindaja ÜRO juures vassili nebenzja esmaspäeval. Ta nõudis Maduro viivitamatut vabastamist ja süüdistas USA-d enneolematus küünilisuses. „Washington ei püüdnud isegi varjata oma kuritegeliku operatsiooni tegelikke eesmärke – piiramatu kontrolli kehtestamist Venezuela loodusvarade üle ja oma hegemooniliste ambitsioonide kinnitamist Ladina-Ameerikas,” ütles nebenzja.
Ameeriklaste edu, kes kasutasid Venezuela eeskujuna, et demonstreerida, milline sõjaline erioperatsioon tegelikult välja näeb, andis putini kuvandile tugeva hoobi ja kahjustas oluliselt venemaa patriootliku kogukonna enesehinnangut, märgib politoloog Abbas Galjamov. Teine, võib-olla olulisemgi tagajärg Venezuela sündmustel on venemaa eliidi suhtumise muutus putinisse, jätkab ekspert: „Juhtunu üle järele mõeldes võib venemaa presidendi lähikond nüüd jõuda järeldusele, et mingil hetkel tuleb neil temast lahti saada – kui ta peaks täiesti hulluks minema.”
USA pakkus Madurole vabatahtlikku eksiili Türki, kuid ta jäi oma viimasest võimalusest ilma. „Ja putin, kes on kangekaelne, keeldub sõda lõpetamast ja ärritab Trumpi üha enam – kas me saame olla kindlad, et ta käitub ratsionaalsemalt? Või on temagi juba oma võimaluse maha maganud? Kas poleks siis parem anda see üle ameeriklastele või näiteks brittidele, olles vastutasuks ülejäänud venemaa võimuesindajatele korralikud tingimused läbi rääkinud?” kirjeldab Galjamov venemaa eliidi loogikat.
12. venemaa valitsus peab 2026. aastaks saavutama maksutulude märkimisväärse suurenemise. Selle juhise andis putin pärast strateegilise arengu ja riiklike projektide nõukogu detsembrikuu kohtumist. kremli veebisaidil olevate materjalide kohaselt nõuab putin, et valitsus käivitaks juba 2026. aasta esimesel poolel kava majanduse valgendamiseks (vene keele sõnade võimalikke tähendusi on palju ja üks võimalus on „särama”) ja samal ajal kiirendaks majanduskasvu, mis eelmise aasta lõpus aeglustus peaaegu nullini. Majandusarengu ministeeriumi andmetel kasvas venemaa SKP novembris aastaga vaid 0,1%, samas kui tööstus langes majanduslangusesse, vähendades toodangut 0,7%.
Samal ajal nõuab putin inflatsiooni aeglustumist – keskpanga prognoosi kohaselt 4–5%-ni. putin on määranud kava eest vastutavaks peaminister mihhail mišustini, keskpanga presidendi elvira nabiullina javenemaa Föderatsiooni moodustavate üksuste kõrgemad ametnikud. Juhiste loetelu kohaselt peavad nad esitama presidendile aruande 1. juuniks 2026. Eelarveseaduse kohaselt peab föderaalkassa sel aastal koguma täiendavalt 3,2 triljonit rubla (32 miljardit eurot) makse, et suurendada tulusid kavandatud 40,28 triljoni rublani. Sellest summast loodab rahandusministeerium koguda 1,2 triljonit rubla käibemaksu tõstmisega 22%-ni – see on venemaa kõrgeim määr alates 1992. aastast. Radikaalne väikeettevõtete maksureform, mis vähendab lihtsustatud maksusüsteemi alusel tegutsemise – st käibemaksuvaba – aastast tulude läve 20 miljoni rublani, peaks tooma veel 200 miljardit rubla. Lõpuks kehtestatakse 1. septembril seadmetele ja elektroonikale „tehnoloogiamaks“, millest valitsus loodab kolme aasta jooksul teenida 200 miljardit rubla lisatulu. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt peaks see viimane maksutõus vähendama eelarvepuudujääki, mis oli sel aastal viis korda suurem kui esialgne plaan – 5,7 triljonit rubla. Järgmisel aastal peaks riigikassa „auk” vähenema 3,8 triljoni rublani ehk 1,6%-ni SKPst.
13. venemaa valitsus valmistab keerulise demograafilise olukorra taustal ette ettepanekuid perekondlike vaidluste kohustuslikuks kohtueelseks lahendamiseks vahenduse või sõltumatute vahendajate abil. See on sätestatud valitsuskabineti poolt heakskiidetud pere- ja demograafiapoliitika rakendamise kavas, teatasid TASS ja RIA Novosti. Kavandatud määruste kohaselt peavad lahutust taotlevad venelased osalema vahendajaga peetaval infokoosolekul osana kohtueelsest vaidluste lahendamise protsessist, eriti lastega seotud vaidluste puhul. Vahenduse ajal menetlus peatatakse.
Lisaks kavatsevad ametivõimud luua vahendajate ühtse registri ja asutada volitatud föderaalse organi selle valdkonna reguleerimiseks. Kava kohaselt teavitab veel üks uus säte venelasi, et nad saavad vahendust kasutada lastega seotud perekondlike vaidluste kohtulahendite täitmise etapis. Kavas on teha muudatusi föderaalseaduses „Vahemehe osalusel toimuva alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse (vahendusmenetluse) kohta”. Föderaalse seaduse koostamine on ülesandeks antud justiitsministeeriumile, majandusarengu ministeeriumile, tööministeeriumile ja rahandusministeeriumile. Rakendusperiood on 2026–2027.
VTsIOM-i andmetel oli venemaa 2024. aastal lahutuste arvu poolest maailmas kolmandal kohal: umbes kaheksa kümnest abielust lõppes lahutusega. Rosstat teatas, et 2020. aastal registreeriti riigis 564 704 lahutust, 2021. aastal 644 209, 2022. aastal 682 850 ja 2023. aastal 683 796 lahutust. 2024. aastal vähenes lahutuste arv 6% võrra 644 000-ni, kuid ka abielude arv vähenes (7%). Njah, kipub arvama, et venemaale jäänud inimeste hulgas siiski protsentuaalselt abielulahutuste arv kasvas, sest arvatavalt ei lahutatud maha venemaalt lahkunuid ning ei arvestatud juurde seoses Ukraina sõjaga kasvanud suremust. VTsIOM-i uuring näitab, et kolmandik venelastest nimetab lahutuse põhjustena vaesust ja suutmatust oma perekonda ülal pidada, 15% nimetab vastastikuse mõistmise puudumist ja veel 14% truudusetust ja armukadedust.
Sotsiaalpsühholoog Aleksei Roštšin märkis, et riigis valitsev üldine hirmu ja paanika õhkkond võib olla viimastel aastatel mõjutanud ka abielude stabiilsust. Augustis esitati riigiduumas seaduseelnõu, mis kohustaks lahutatud vanemaid sisuliselt oma lapsi ühiselt kasvatama. Perekonnaseadustikku tehakse ettepanek lisada klausel, mis lubab kohtul iseseisvalt määrata ühise kasvatamise korra juhtudel, kui vanemad ei suuda kokkuleppele jõuda. Novembris tegi Brjanski oblasti duuma saadik mihhail ivanov ettepaneku kehtestada lahutuse korral 40 000 rubla suurune trahv. Parlamendiliige tegi ka ettepaneku maksta abielluvatele venelastele 20 000 rubla.
14. President Volodõmõr Zelenski teatas 5. jaanuaril, et Vasõl Maljuk astub tagasi Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) juhi kohalt, kuid jääb agentuuri, et keskenduda asümmeetrilistele operatsioonidele venemaa vastu. „Ta teab, kuidas seda kõige paremini teha, ja jätkab SBU süsteemis,” ütles Zelenski. „Arutasime koos SBU uue juhi kandidaate.” Avalduses ütles Maljuk, et jääb teenistusse, et viia läbi nn maailmatasemel asümmeetrilisi operatsioone, mille eesmärk on tekitada Moskvale maksimaalset kahju.
Vaatamata mitmete Ukraina kõige olulisemate venemaa-vastaste operatsioonide juhtimisele on Maljuki ametiaega iseloomustanud vastuolud, eriti seoses tema osalemisega korruptsioonivastaste organite vastu suunatud tegevustes. Tema lahkumine järgneb päevadepikkusele spekulatsioonile, et Zelenski valmistub teda vallandama. See samm on üks mitmest olulisest vallandamisest ja ametisse nimetamisest, millest Zelenski teatas 2026. aastal valitsuse ümberkorralduste käigus, mida osaliselt ajendas Ukraina hiljutine korruptsiooniskandaal. Enamik ametist vallandatud ametnikke määrati peagi tagasi sarnasele ametikohale.
Korruptsioonivastane tegevus, mis andis tagasilöögi Ukraina Pravda andmetel järgnes Maljuki tagasiastumine Zelenski otsesele survele. Presidendi meeskond peab Maliuki väidetavalt üheks võtmeisikuks, kes on seotud Ukraina korruptsioonivastaste institutsioonide vastase koordineeritud sammuga ning püüab tõhusalt ohjeldada tagajärgi ja rünnaku eest vastutust kõrvale juhtida. Poleemika ulatub tagasi juulisse, kui parlament võttis vastu seaduseelnõu, mis sisuliselt võttis riiklikult korruptsioonivastaselt büroolt (NABU) ja korruptsioonivastasele eriprokuratuurilt (SAPO) iseseisvuse. Maljuki juhtimisel arreteeris SBU – mida laialdaselt peetakse presidendi kantseleile lojaalseks – mitu NABU töötajat, süüdistades neid sidemetes venemaaga. Teenistus raamis repressioonid vastuluureoperatsiooniks, mille eesmärk oli neutraliseerida Moskva väidetav mõju büroos.
Korruptsioonivastased aktivistid ja kodanikuühiskonna rühmitused lükkasid selle selgituse tagasi, väites, et vahistamised olid suunatud Zelenskile lähedaste isikute uurimisega tegelevate detektiivide vastu. Detektiivid vabastati hiljem. Poliitiline tagasilöök on vastuolus Maljuki operatiivse ajalooga sõja ajal. Maljuki nimetas parlament SBU juhiks 7. veebruaril 2023, olles alates 2022. aasta juulist olnud tegevjuht. Zelenski vallandas eelkäija Ivan Bakanovi, viidates agentuuris pärast venemaa täiemahulist sissetungi levinud riigireetmisele. Maljuki ametiaja jooksul viis SBU läbi mitu kõrgetasemelist operatsiooni sügaval venemaal ja okupeeritud aladel. 1. juunil viis agentuur läbi operatsiooni Ämblikuvõrk, mille käigus paigutati venemaal veoautodesse peidetud droone, et rünnata õhuväebaase tuhandete kilomeetrite kaugusel Ukraina piirist.
15. detsembril teatas SBU, et nende mereväe droonid Sea Baby ründasid Novorossiiski sadamas venemaa Varšavjanka-klassi allveelaeva, mis oli esimene avalikult tunnustatud veealune droonirünnak. Maljuki juhtimisel osales teenistus ka mitmes rünnakus venemaa ebaseaduslikult ehitatud Krimmi silla vastu, mis on venemaa vägede jaoks kriitilise tähtsusega logistiline arter.
Ukrainska Pravda teatas, et Maljuk oli algselt vastu Zelenski otsusele ta ametist kõrvaldada, hoiatades, et mitmed Ämblikuvõrguga võrreldavad ulatuslikud operatsioonid on lõppjärgus ja nende peatamine oleks hoolimatu. Kuna surve Maljuki tuleviku pärast kasvas, hoiatasid Ukraina kõrgemad sõjaväeülemad avalikult tema vallandamise eest, hoiatades, et tema ametist kõrvaldamine aktiivse lahingutegevuse ajal võib nõrgestada ühte Ukraina tõhusamat julgeolekuinstitutsiooni. Mehitamata süsteemide vägede ülem Robert ‘Madyar’ Brovdi ja ühendvägede ülem Mõhhailo Drapatõi kutsusid üles vaoshoitusele, viidates SBU tegevusele. „Ükskõik, milline kavandatud julgeolekustruktuuridest Maljukil lähitulevikus potentsiaalselt efektiivne olla võiks, oleks julgeolekuteenistuse juhi asendamine praegusel hetkel riskantne.”
Nende avalik sekkumine oli ebatavaline ja rõhutas tõsidust, millega nad otsusesse suhtuvad, arvestades nende üldist poliitiliste kommentaaride vältimist. Maljuki tagasiastumine liigub nüüd poliitilisele areenile. Parlament, kus Zelenski parteil on enamus kohti, peab tema vallandamise üle hääletama. Zelenski andis 5. jaanuaril välja presidendi määrused kahe asetäitja ja Oleksandr Pokladi nimetamise kohta SBU esimeseks asejuhiks, kuid jättis uue juhi kohta palju spekulatsioone.
Ukraina meedia teatel on SBU erioperatsioonide üksuse Alfa juht Jevheni Hmara juhtiv kandidaat tema asendamiseks. Khmara on kogenud erivägede ohvitser, kes on teeninud Alphas alates 2011. aastast ja määrati selle ülemaks 2023. aastal. Viimane uudis kirjutab, et ta on hetkel määratud selle ametikoha asetäitjaks.
Zelenski otsuste kohaselt toimusid SBU-s järgmised muudatused:
Kindralmajor Oleksandr Pokladist sai eriteenistuse esimene asejuht, kaotades lihtsalt asejuhi koha (Pokladi nimetatakse üheks riigi tugevaimaks vastuluureohvitseriks, kuid mõned LIGA.neti intervjueeritavad märkisid, et teda süüdistatakse konfliktides osalemises riikliku korruptsioonivastase bürooga, jõhkrate töömeetodite kasutamises ja presidendi kantseleile lähedal olemises).
Major Andri Tupikov määrati SBU asejuhiks; samal ajal vallandati ta osakonna vastuluureosakonna juhi ametikohalt, mida ta oli pidanud alates 2024. aasta lõpust.
Brigaadikindral Denõs Kõlõmnõkist sai SBU teine asejuht, kes juhtis ka eriteenistuse terrorismivastast keskust.
Selle asemel kaotas kindralmajor Serhi Andruštšenko asetäitja ja terrorismivastase keskuse juhi ametikohad – ta oli neid ametikohti pidanud alates 2021. aasta juulist.
SBU asetäitja ametikoha kaotas brigaadikindral Serhi Naumjuk, kes määrati ametisse 2023. aasta mais.
SBU sõjalise vastuluure osakonna juhi ametikoha kaotas kindralmajor Oleksandr Dubrovin, kes määrati ametisse 2022. aasta juulis.
15. venemaa propaganda on käivitanud desinformatsioonilaine Ukraina väidetava keemiarelvadega provokatsiooni ettevalmistamise kohta, et kaitsjaid diskrediteerida. Sellest teatas riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu alla kuuluv desinformatsiooni tõkestamise keskus. Nad märgivad, et okupantide struktuurid Harkivi oblastis levitavad avaldusi Ukraina relvajõudude kiirgus-, keemia- ja bioloogilise kaitse üksuste väidetava saabumise kohta Izjumi linna ning keemiliste ainetega terrorirünnaku ettevalmistamise kohta 6.-8. jaanuaril.
„See kampaania võib olla näide klassikalisest info-alibi taktikast. venemaa võib Ukrainale ette omistada teod, mida ta süstemaatiliselt ise toime paneb, luues infokatte oma võimalikele provokatsioonidele või kuritegudele,” seisab postituses. Kesksõjaväeringkond rõhutab, et selle manipulatsiooni eraldi element on religioossetele teemadele apelleerimine: okupandid seovad selle väljamõeldud provokatsiooni õigeusu jõulude kuupäevadega. Tänu sellele püüavad venelased luua Ukrainast negatiivset kuvandit ja pöörata inimesi riigi vastu, selgitab osakond.
„venemaa okupatsioonistruktuuride väiteid ei toeta ükski tõend ja need on infosõja element. venemaa vägede poolt keemiliste ainete kasutamise fakte on aga korduvalt registreerinud Ukraina pool ja rahvusvahelised organisatsioonid ning venemaa Föderatsioon ise on keemiarelvade kasutamise eest sanktsioonide all,” lõpeb postitus.
16. Lühiuudised
Iraani kõrgeim juht Ali Khamenei on välja töötanud Teheranist evakueerimisplaani juhuks, kui võimud ei suuda maha suruda riigis järsu majanduslanguse ajal puhkenud massiproteste. Sellest teatas Times, viidates nimetu riigi luureandmetele. Endise Iisraeli luureohvitseri Beni Sabti sõnul, kes põgenes Iraanist pärast 1979. aasta islamirevolutsiooni, plaanib Khamenei põgeneda Moskvasse, sest talle pole muud kohta. Ajatolla ise imetleb putinit ja usub, et Iraani kultuur on sarnane venemaa kultuuriga, ütles allikas.
CBS News teatas 5. jaanuaril USA ametnikele viidates, et USA väed plaanivad peatada sanktsioneeritud venemaa lipu all sõitva naftatankeri, mis on seotud Venezuela naftakaubandusega. Kõnealune laev, endise nimega Bella 1, on tuntud oma osalemise poolest Iraani ja Venezuela toornafta kaubanduses. Laev vältis 20. detsembril Venezuelasse teel olles USA sanktsioneeritud naftatankerite blokaadi, keeldudes laskmast USA piirivalvet pardale. Sanktsioneeritud laeva pardale astumisest keeldumine viis lõpuks USA jälitamiseni Atlandi ookeanil.
Jared Kushner ja Trumpi erisaadik Steve Witkoff esindavad USA-d 6. jaanuaril Pariisis toimuval tahte koalitsiooni kohtumisel. Prantsusmaa presidendi Macroni algatatud tippkohtumine keskendub sõjajärgsetele julgeolekugarantiidele ja Ukraina toetamisele. Tippkohtumisel osaleb üle 30 riigi, kuid täielik päevakord on veel avalikustamata.
Iraani protestid: CTP-ISW registreeris alates CTP-ISW viimasest andmekogumisest 2. jaanuaril kell 14.00 ET kokku vähemalt 179 protesti 24 provintsis üle Iraani. Mõned protestijad on alates 2. jaanuarist jätkanud kokkupõrkeid Iraani julgeolekujõududega vastuseks režiimi protestide mahasurumise püüdlustele.
USA president Donald Trump teatas, et Venezuelas ei toimu lähitulevikus valimisi, kuna riik vajab pikaajalist taastumist Ameerika juhtimisel. Ta hoiatas ka, et Ameerika väed on valmis uuesti sissetungima, kui praegune Caracase valitsus lõpetab koostöö Washingtoniga.
Venezuelas on välja kuulutatud üldmobilisatsioon, armee on viidud kõrgendatud valmisolekusse ning naftatööstuse ja teiste võtmetööstuse töötajatele on kehtestatud sõjarežiim, vahendab Wall Street Journal.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal