Tänavu jätkub jaemüügi taastumine, kuna majanduses on näha rohkem optimismi. Eesti kaubanduskeskuste seis on hea, eriti neil, mis on saanud värskema sisu ja näo. Võib arvata, et tänavu leiab tee Eestisse ka mõni rahvusvaheliselt tuntud poekett, kirjutab Tarmo Hõbe.
Aprilli alguses prognoosisin, et Eesti kaubanduse mõõn on lõppemas. Esimeses kvartalis jõudis jaemüük plussi, mis andis lootust, et peale pikka langust on tulemas paremad päevad. Detsembri jaemüük on tõehetk, et kas eelnenud kuudel toimunud elavnemine jätkus poodides ka jõulukuul. Senised kõige värskemad, novembri müüginäitajad jäid enam-vähem eelmise aasta tasemele.
Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvab majandus tänavu 3,6 protsenti ning inflatsioon peaks järele andma. Toidukaupade hinnatõus pärssis mullu supermarketite müüginumbreid, mis jäid kehvemaks kui mitmetes teistes kaubagruppides. Keskpank prognoosib, et tänavu lõpeb toiduainete kiire kallinemine. See kõik mõjub julgustavalt jaekaubandusele.
“Seoses majanduse ja jaemüügi elavnemisega võib prognoosida, et tänavu jõuab Eestisse üle hulga aja mõni tuntud rahvusvaheline poekett.”
Kindlasti mõjutavad müüginumbreid maksumuudatused. Juulist tõusnud käibemaks avaldas jaemüügile pigem tagasihoidlikku mõju. Järgmine oluline muutus oli maksuküüru kadumine ehk tänavu on sõltumata sissetulekust maksuvaba tulu 8400 eurot aastas. Suur osa sellest rahast leiab kindlasti tee jaekaubandusse. Seoses majanduse ja jaemüügi elavnemisega võib prognoosida, et tänavu jõuab Eestisse üle hulga aja mõni tuntud rahvusvaheline poekett.
Viimastel aastatel on kogu Euroopa kaubandus seisnud silmitsi peamiselt Hiina päritolu veebipoodidest saabuva kauba laviiniga. Lisaks Eesti kaupmeeste läbimüügi vähenemisele on see tekitanud muret paljudele tarbijatele, kuna saabuv kaup on tihti ebakvaliteetne ja sobimatu. Euroopa-välise odavkauba ohjeldamine ja õiglaselt maksustamine on kriitilise tähtsusega ning loodetavasti jätkuv suund.
Kaubanduskeskuste tervis on vaatamata viimase paari aasta kiduramale müügile hea ning külastatavus on püsinud kõrgel tasemel. Paremas positsioonis ja “rohelises” on keskused, kes on võtnud ette uuendusi. Arendanud kontseptsiooni, võimalusel laiendanud rendipindu ja teinud ehituslikke värskendusi, millega võitnud uusi rentnikke ja kliente.
T1-s näeme väga selgelt, et muudatused toovad rohkem külastajaid ja kaupmeestele suuremaid käibeid. Kui 2022. aastal käis T1-s kokku 2,7 miljonit külastajat, siis lõppenud aastal juba 4,3 miljonit ehk 59 protsenti rohkem. Tänavune eesmärk on 5 miljonit külastajat.
Head väljavaated on outlet-ja discounter-kaubandusel, kuna tarbijad ootavad soodsa hinnaga ja samal ajal kvaliteetseid tooteid.
Kaubandusel on kõigis keskustes endiselt suur roll, aga strateegiliselt tähtis on liikuda võimalikult laia teenuste ja tegevuste pakkumise poole.
Sisseostude tegemine tähendab seda, et inimene peab leidma selleks oma päevakavast aega. Nii nagu teistele tegevustele. Mida rohkem saab neid ühendada ehk ühe käiguga külastada kauplusi, viia lapsed trenni, tarbida iluteenuseid või einestada, siis seda atraktiivsem on keskus, mis kõike korraga pakub. Kui ostelda saab ka e-kanalites, siis online’is ei ole võimalik treenida, tegeleda hobidega, tarbida iluteenuseid või meelelahutust ning einestada mõnusa atmosfääriga restoranis.