Maailma suurim raamatupidamisorganisatsioon teatas, et lõpetab pettuste sagenemise tõttu kaugeksamid täielikult. Mure on mõistetav, sest tuima kopeerimist soodustav tehisaru õõnestab ühtaegu spetsialistide usaldusväärsust ja kiirendab nende kadumist, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Eksamitel spikerdamine pole kellelegi uudis. Sellest ei soovita lihtsalt rääkida. Parem on kaitsta usku, et eksamil mõõdetakse teadmisi ja oskusi objektiivselt. Paraku on spikerdamine sama vana nähtus kui eksamid ise.
Isegi meetoditel on pikad traditsioonid. Keiserlikus Hiinas smugeldasid avaliku teenistuse kandidaadid eksamitele imepisikeses kalligraafias siidile kirjutatud lapikesi. Euroopas kopeerisid 19. sajandil õpilased märkmeid kätistele, kraedele ja tikutoosidesse. 20. sajandil prooviti raadiosaatjaid, WC-sse peidetud märkmed jmt. Iga ajastu lisas vahendite sekka uusi eksperimentaalseid meetodeid ja iga ajastu reageeris rangema järelevalvega.
Maailma suurim raamatupidamisorganisatsioon, Diplomeeritud Raamatupidajate Assotsiatsioon teatas, et lõpetab petmise sagenemise tõttu kaugeksamid. Organisatsiooni tegevjuht tunnistas, et petmissüsteemide areng ületab kaitsemeetmeid.
Pädevuse hindamine on veel üks pinnas, millesse aja eripära oma jälje talletab. Varasemate petmisvormide puhul kujutasid olulist piirangut kasutaja enda teadmised ja oskused. Peidetud märkmete koostamine nõudis personaalset käsitööd. Seda võis pidada isegi omamoodi õppimismeetodiks, sest suurele hulgale keerulistele küsimustele vastuste koostamisel jäi ka midagi meelde. Varjatud märkmed või naabri sosin võisid ergutada mälu ja toetada vastuse kallal tehtavat tööd. Õppur pidi ka ise natukene mõtlema, arvutama, arutlema ja selgitama.
Tehisintellekt muudab kogu eksamineerimisega seotud petmiskatsete olemust. Uudne teabeallikas ei toeta vaimseid protsesse, vaid asendab neid. TI koostab vastuseid ja jätab spikerdaja teadvuse mängust välja. Tema ainuke väljakutse on tagada juurdepääs varjatud teabele, et see siis passiivselt ümber kirjutada.
Koroonapandeemia järel hoogustunud kaugeksamite leviku ja TI abi tõttu tabas eksamineerimise usutavust märgatav tagasilöök. Koostöö varjatud vestlusrobotiga genereerib reaalajas suurepäraseid vastuseid. Vajadusel annab see lisaselgitusi, teeb arvutusi ja pakub isegi viiteid.
Kartus, et TI luuletab valesid vastuseid, on väike, kuivõrd see on läbinud edukalt palju eksameid. Nendega on isegi teadlikult TI enda pädevust hinnatud. Tulemuste headus vapustas ja lükkas liikvele esimese märgatava spekulatsioonilaine, et TI on piisavalt pädev asendamaks ülikooli diplomante isegi väga nõudlikel erialadel.
Raamatupidajate organisatsiooni reaktsioonist saab aimu, et veelgi rohkem peljatakse, kuidas TI on sooritanud varjatult eksameid inimese eest, keda ühiskond on hakanud ekslikult pidama pädevaks. Sellest ei soovita mitmel põhjusel rääkida. Petjate vaikus on mõistetav, petetute puhul on soov ebaõnnestumist mitte tunnistada, pealegi on petmise tõendamine on keeruline.
TI suudab olukordadega kohaneda, oskab jäljendada õpilase kirjutamisstiili ja sel pole raske vastamise keskel end parandada. Kui kedagi huvitavad alanud tööhõive diskussioonis konkreetsed näited, milles TI suudab inimesi kriitilistes olukordades asendada, siis eksamite sooritamine täidab näite kriteeriumid. Tegemist pole enam marginaalse eelisega, vaid inimesega paralleelse ja teda eriala teadmistes ületava intellektiga, mis teeb tema eest esmalt eksami ja seejärel ka tema töö.
Eksameid tehakse vaid ühel põhjusel. Selleks on inimese pädevuse tõendamine. Eksam on osa sotsiaalsest kokkuleppest, mis kinnitab, et sellele inimesele saab loota ja teda saab usaldada. Kui see signaal kaotab usaldusväärsuse, on ühiskonda tabavat probleemilainet raske peatada.
Tööandjad ei usalda diplomeid. Avalikkus ei usalda spetsialiste. Riiklikud asutused ei saa usaldada erialade töö vastavust nõuetele. Kui eksamid on raamatupidamise, õiguse, meditsiini või inseneriteaduse kvalifikatsiooni alus, pole petmine enam pelgalt akadeemiline väärtegu. See on süsteemne risk. Kõik muutub kallimaks, kuna ebapiisava pädevusega isikute tegevus ja otsused mõjutavad raha, ohutust ja elusid.
Maailma suurima raamatupidamisorganisatsiooni mure on seega meie kõigi ühine mure. See ei tule ootamatusena. Juba mõne aasta eest hoiatas Ühendkuningriigi finantsaruandluse nõukogu, et kutseeksamitel petmine on suurettevõtetes reaalne probleem. Ühte suurt auditeerimisfirmat trahviti 100 miljoni dollariga, kui selgus, et selle töötajad olid eksamil petnud, mida püüdis tööandja omakorda varjata.
Eksamineerimise paradigma murenemine on vaid üks tegur paljude seast, mis suunab eelistama inimese asemel masinat. Probleem ei ole tehnoloogias. See on usalduses. Kui eksamitest loodetud kasu kaob, tekivad häired usaldusväärsete teadmiste kasutuses. Järgnevas kriisis kannatab inimeste vaheline usaldus ja nõuandjana eelistatakse TI-d. Teiste sõnadega, mida paremini õnnestub eksamitel petta, seda kiiremini jäävad inimesed ilma oma erialasest tööst.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.