Karel Viigipuu. Foto: Brit Maria Tael / ELSF
3. Kui on nelja tiiruga võistlus ja esimene tiir läheb aia taha, siis kuidas saab treener sportlast sel hetkel aidata?
Treener saab anda sportlasele rajal tagasisidet laskude kohta ja sportlane saab vajadusel sihikut korrigeerida. Kuna võitlusvaim võib ebaõnnestunud tiiru tõttu olla langenud, siis tugipersonal saab raja ääres ka seda tagant utsitada.
4. Mida treener jälgib ja mõtleb nende sekundite jooksul, mis jäävad sportlase tiiru sisenemise ja esimese lasu vahele?
Treener jälgib sportlase sissetulekut ja laskmisasendisse minekut. Teinekord filmime ka sooritust, kui selleks vajadust on. Tuleb ette hetki, kui hoian ise hinge kinni. Need hetked on tavaliselt seotud sellega, kui sportlasele terendab soliidne lõppkoht.
5. Kuidas mõjub treeneri füüsisele ja vaimule terve võistluspäeva pikksilmast märklaual toimuva jälgimine?
Füüsisele mõjub pikksilma taga seismine kehvasti, sest seistes on koormus liiga väike, vaimselt oleneb ilmast. Kui ikka vihma ja tuult saad terve päeva, siis lõpuks meeldiv pole, aga sellega mind ei murra. Olen ka tunnetanud, et kui mõttetööd on rohkem, siis päeva lõpuks võin olla päris väsinud.
6. Kas ja kui palju erinevate koondiste treenerid tiirus suhtlevad ja infot vahetavad? Milline õhkkond seal kolleegide vahel valitseb?
Tiirus on väga sõbralik õhkkond, kuid võistluse ajal suhtlemist pole, sest kõik on ametis. Mulle meeldib, et treenerid on avatud ja aeg-ajalt vahetame teadmisi. Kui kellelgi peaks mõni relvaosa katki minema, siis pole probleemi üksteisele midagi laenata.
Järgmisel nädalal teeb «Treeningpäevikusse» sissekande järgmine Eesti laskesuusakoondise liige.