Meie seast lahkus 70-aastasena Ungari režissöör Béla Tarr, kelle tuntuim lavastajatöö on seitsmetunnine ekraniseering mullu Nobeli kirjanduspreemia pälvinud László Krasznahorkai teosest “Saatana tango”.
Budapestis üles kasvanud Béla Tarr alustas oma karjääri režissöörina 1977. aastal filmiga “Family Nest”, Väikese eelarve ja kuue päevaga üles võetud filmi järel astus Tarr Budapesti teatri- ja filmiülikooli ning 1980. aastal valmis tema teine film “The Outsider” ning aasta pärast seda “The Prefab People”. Oma esimeste filmidega järgis ta nn Budapesti filmikooli liikumist.
1980. aastate keskpaigast muutus Tarri stiil järjest kontseptuaalsemaks ja vormilt rangemaks: pikad katkestamata kaadrid, napp dialoog ja eksistentsiaalne maailmapilt said tema kaubamärgiks. Pärast 1984. aastal valminud filmi “Almanac of Fall” alustas ta koostööd kirjanik László Krasznahorkaiga, kelle koos kirjutas ta filmi “Damnation” stsenaariumi.
Tarri karjääri kõige märgilisemaks tööks sai aga ligi seitse aastat töös olnud “Satantango”, mis põhineb Krasznahorkai samanimelisel teosel, film valmis 1994. aastal. Sel sajandil valmis Tarri käe all kolm filmi: “Werkmeister Harmonies” (2000), “The Man from London” (2007) ja “The Turin Horse” (2011). Pärast viimast neist teatas Tarr, et loobub mängufilmide lavastamisest.
Pärast seda kolis Tarr aga Sarajevosse ja asutas seal rahvusvahelise filmikooli, kus tegutsesid õppejõududena teiste seas Apichatpong Weerasethakul, Gus van Sant, Tilda Swinton ja Juliette Binoche. Lisaks filmikoolile jätkas ta tööd aga nii dokumentalistina kui ka keskendus eri kunstiprojektidele.
2023. aastal pälvis Béla Tarr ka Euroopa Filmiakadeemia teenetemärgi.