2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja järgi on kultuuriministeeriumi spordiprogrammi maht kokku 51,2 miljonit eurot. Saavutusspordi toetamiseks ja arendamiseks nähakse sellest ette 47,4 miljonit, organiseeritud liikumisharrastuse edendamiseks 3,3 ning ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamiseks-arendamiseks 0,5 miljonit eurot.

Võrreldes 2025. aastaga on raha oluliselt õnnestunud juurde leida suurt osa Eesti tippsporti koondavale Team Estoniale. Märkimisväärsel määral leiti lisaraha ka spordi suursündmuste toetamiseks. Ja oma pisikese leevenduse sai treenerkond, kui tööjõu toetuseks eraldatud summa kasvas ühe miljoni võrra. Sellest punktist on meedias vahest kõige rohkem juttu tehtud.

Peaaegu kõik ülejäänud eelarveread on eelmise aastaga võrreldes läbi teinud kärpe. Näiteks spordialaliitude toetuseks eraldatakse 2025. aastaga võrreldes 250 000 eurot vähem.

“Suhtleme valdkonna organisatsioonidega väga tihedalt, peamine suhtlus käib küll suuremate partnerorganisatsioonidega nagu Eesti Olümpiakomitee ja erinevad sihtasutused, aga samas aktiivselt ka alaliitudega,” ütles kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Raido Mitt. “Selline aktiivne suhtlus ja koostöö toobki jooksvalt välja kitsaskohad ja arenguvajadused, mis lõpuks formuleeruvad ettepanekuteks.”

“Treenerite tööjõukulu ja töötasu tõstmine kultuuri- ja spordivaldkonnas oli prioriteet juba pikemat aega, seda ka üleriiklikult teistes valdkondades. See teema käis juba pikemat aega läbi, Team Estonia viimane rahastuse tõus jääb aastasse 2023, tõsteti 0,5 miljoni euro võrra. Kui arvestame, et Team Estonia loodi aastal 2019, siis vahepealse aja jooksul on Team Estoniasse lisandunud 3,5 miljonit eurot, mis on tippspordi arendamise mõttes küllaltki väike summa. Lisarahastuse vajadus on olnud juba mõnda aega karjuv.”

“Rahvusvahelised spordi- ja kultuurisündmused on konkreetne ja otsese majandusliku mõjuga meede riigile ja siin lihtsalt kahest miljonist enam ei piisanud,” lisas Mitt. “Kahe miljoni pealt nelja peale mahu tõstmine on väga objektiivne otsus.”

Miti sõnul on Team Estonia seadnud peamisteks eesmärkideks sportlaste ja koondiste ettevalmistuse senisest ulatuslikum toetamine, noorsportlaste arendamine ja tugiteenuste süsteemi edasiarendus. “Hetkel on pall EOK väravas, kuna EOK peaks tegema täpsema ettepaneku, kuidas lisarahastus ja mis valdkondade vahel jaotada,” lisas asekantsler.

Treenerid saavad küll palgatõusu, aga nii mõnigi valdkonnaga seotud isik on sõna võtnud ja öelnud, et tõus ei ole paraku piisav. “Meie esialgne soov on tegelikult mõnda aega olnud jõuda kultuuritöötajatega samale tasemele, täna on seal ikka 200-eurone vahe. Kultuuritöötajate alampalk on 1720, treeneritel nüüd 1520. Ja kui edasi mõelda, siis tegelikult ei näe põhjust, miks ei peaks treener olema samal tasemel õpetaja palgaga, aga sinna on veel päris pikk maa minna,” ütles Mitt.

“Alati on hea, kui juurde tuleb, aga ma usun, et valdkonnal oli lootus natuke suurem.”

Eesti meeste võrkpallikoondis osaleb järgmisel aastal EM-finaalturniiril ning nad saavad toetuseks 200 000 eurot. “See on paika pandud reegel, aga see on püsinud sellisena alates 2016. aastast. See 200 000 eurot on kindlasti ajale jalgu jäänud,” tõdes Mitt. “Elu on palju kallimaks läinud, turniirid on pikemaks läinud, tugistruktuure on tiimides rohkem. Oleme tegemas ettepanekut seda summat tõsta, järgmisel aastal sellega ka kindlasti valitsusse läheme.”

Mitt: tahame liikumisharrastuse osas Põhjamaadele järele jõuda

Liikumisharrastuse ja selle edendamise osas tuuakse riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas välja konkreetsemad protsentuaalsed eesmärgid. Palju keskendutakse just lastele, kuid samuti on näiteks kirjas, et vanusegrupis 55-64 tahetakse kaks või enam korda nädalas liikumisharrastusega tegelejate osakaal viia ühiskonnas 48 protsendile. Võrdluseks, 2024. aastal oli vastav näitaja 33,6 protsenti.

Ehk plaanitakse suurt hüpet. “Kui rääkida üldiselt liikumisest, siis liikumisharrastus on täna ühiskonnas väga madal ja see ei ole kellelegi uudis. Tundub, et selle kasvule pööramine tähendab juba omamoodi reformi ja tõusuteele pööramine võtab aega,” ütles Mitt.

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse sihtasutus on küll võrdlemisi uus organisatsioon, aga toimetatakse üpris suure eelarvega, mis on võrreldav ka näiteks EOK omaga. Mida ministeerium sellelt sihtasutuselt ootab?

“Nende kahe organisatsiooni tegevustoetusi ei ole paslik võrrelda,” alustas asekantsler. “EOK tööjõukulud on oluliselt suuremad ja LHKK katab oma tegevustoetuse eelarvest väiksemate tööjõukuludest tulenevalt oma igapäevaseid tegevuse – kampaaniaid, seminare ja erinevaid turundustegevusi, mis on liikumisharrastuse edendamisel oluline teha.”

“Peagi on liikumisaktiivsuse tegevuskava kaasamas viit ministeeriumi, seal on oluline teadvustamistöö, sõnumite ja tegevustega jõudmine igasse Eesti paika. See lihtsalt võtab aega ja täna meie partner selles osas on Liikumisharrastuse kompetentsikeskus ja nad on kenasti toimetanud,” lisas Mitt.

Kui realistlikuks peab kultuuriministeeriumi spordi asekantsler liikumisharrastuse eesmärke? “Seda on keeruline ette hinnata, järgmine sihttaseme tagasiside või hindamine on järgmisel aastal ja see saab olema oluline verstapost,” vastas ta. “Sihttasemete määramine on üks asi, päriselu on teine asi.”

“Kui arengukõver on pikas plaanis tõusujoonel, siis see on kõige olulisem. Kas peame iga aasta konkreetseid protsendipunkte lugema, selles ma nii kindel ei ole. Saame jooksvalt infot, kas määratud tasemed on reaalsed või peame neid ümber hindama. Eesmärgid on tulnud sellest, et tahame liikuda Põhjamaade tasemele ja teha seda 2030. aasta perspektiivis. Kuna oleme olnud niivõrd palju maas, siis see, et me sinna jõuaks, on vaja igal aastal määrata märkimisväärsed arengud. See on selline asi, et anname natuke aega ja vaatame, kuidas läheb. Siis saame rääkida, kuidas edasi läheme.”

Tulevikku vaadates tuleb aga jätkata inimestesse ja eelkõige treeneritesse investeerimisega. “Tulin just Hiiumaalt liikumisseminaritl ja kohalikud ütlesid, et neil on täna taristuga päris hästi, riik on neid päris palju taristu arendamisel toetanud. Nad ütlesid, et nüüd tuleb hakata investeerima inimestesse, töötada selle nimel, et inimesed jääksid Hiiumaale. Et neil oleks võimalik pakkuda treeneritele töötasu, millega nad jääksid Hiiumaale,” rääkis Mitt. “On kahju, et ei saanud treenerite poolt veel rohkem järgi aidata.”