Uue aasta alguses on tõusnud Reformierakonna ning langenud SDE ja EKRE toetus, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal on jätkuvalt populaarseim erakond Isamaa, mida toetas 28,2 protsenti. Teisel kohal oli Keskerakond 20,7 protsendiga.

Kahele esimesele järgnevad üsna väikeste vahedega kolm erakonda: Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda toetas 13,8 protsenti, EKRE-t 13,1 protsenti ja Reformierakonda 12,5 protsenti.

Eelmises küsitluses oli SDE toetus 14,9 protsenti, EKRE-l samuti 14,9 protsenti ja Reformierakonnal 11,2 protsenti. SDE ja EKRE toetuse langus ning Reformierakonna reitingu tõus oli eelmise küsitlusega võrreldes suurim muutus.

Parempoolseid toetas 6,9 protsenti ning Eesti 200 2,1 protsenti.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. detsembrist 3. jaanuarini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. 

Koalitsioonierakondi toetas nelja nädala küsitluses kokku 14,6 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 75,7 protsenti vastajatest.

Nelja nädala koondtulemused parlamendikohtadesse ümber arvutatuna saaks Isamaa praegu 32, Keskerakond 23, SDE 14, EKRE 13, Reformierakond 13 ja Parempoolsed kuus mandaati.

Nädala küsitluses langes EKRE toetus 9,3 protsendile

Kui eelnev kajastas viimase nelja nädala koondtulemusi (valim 4000), siis neist erinevad kohati märkimisväärselt viimase nädala tulemused (valim 1000).

Viimase nädala tulemuste põhjal toetas Isamaad 31,4 protsenti, Keskerakonda 19,5 ja Reformierakonda 13,6 protsenti. Ehk võrreldes nelja nädala koondtulemusega oli Reformierakond tõusnud kolmandaks.

Üsna nende kannul oli SDE 13,1 protsendiga, kuid EKRE reiting oli viimase nädala küsitluses vaid 9,3 protsenti. Neile järgnevad Parempoolsed 7,2 protsendiga. Eesti 200 toetus oli nädala küsitluses 2,6 protsenti.

Küsitluse maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,68 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,53 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.   

Norstat viis nelja nädala küsitlused läbi 1.12-.12, 8.12-14.12, 15.12-21.12 ja 29.12-03.1 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse.